Reformierakonna fraktsioon tegi Tallinna linnavolikogus ettepaneku, mille kohaselt oleks suvel suurem osa linnaruumist mõeldud kasutamiseks kohvikutele, restoranidele ja teistele meelelahutuse ja külalislahkuse sektori ettevõtetele ning liiklemiseks jalgratturitele ja jalakäijatele.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on nende sammude eesmärk kujundada Tallinna linnaruum ümber selliselt, et see aitaks siinsetel inimestel ja ettevõtetel viirusekriisis paremini toime tulla ning tõstaks pealinna elukeskkonna kvaliteeti pärast kriisi.
“Kuna suveajal on autoliiklus Tallinnas hõredam, saaks sõiduteede ja parkimisalade arvelt anda kohalikele ettevõtetele tegutsemiseks rohkem ruumi. Nii saaksid restoranid, kohvikud ja teised meelelahutuse ja külalislahkuse sektori ettevõtted pakkuda klientidele tooteid ja teenuseid välitingimustes, jälgides kõiki sotsiaalse distantseerumise ja hajutamise nõudeid. Ettevõtetele on see hea võimalus raskel ajal tulu teenida ja linnakodanikele võimalus puhata oma kodulinnas peale pikka kriisi,” ütleb Michal.
Linnavolikogu liige, arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski lisab, et kriisiaeg on hea võimalus linnaruumi arukaks ümberkorraldamiseks. “Paljud linnad on kasutanud kriisi selleks, et teha reforme, mis pikemas plaanis inimeste elukvaliteeti parandavad. Näiteks Vilniuses, San Franciscos, Seattles, Portlandis ja New Orleansis said restoranid parkimiskohtade ja sõiduteede arvelt tänaval tegutsemiseks ruumi juurde, Tartus avati autovabaduse puiestee. Sarnaseid asju tuleb teha ka Tallinnas,” sõnab Kangilaski.
Kangilaski arvab ka, et ratturitele ja jalakäijatele suvel liikumiseks suurema ala andmine aitaks ühelt poolt raskustes olevat teenindussektorit, sest mida rohkem on tänavatel liikuvaid inimesi, seda rohkem on potentsiaalseid kliente restoranidele, kohvikutele, kauplustele ja teistele ettevõtetele. “Eriti, kui nad saavad kliente teenindada välitingimustes.
Teisalt aitaks jalgratturitele ja jalakäijatele uute alade loomine anda tõuke ka positiivsetele muutustele linnaruumis laiemalt. Nii ei oleks inimesed sunnitud kasutama liikumiseks ainult autot, vaid saaksid valida ka alternatiivsete liikumisviiside vahel. Vähem autosid tähendab ühtlasi vähem ummikus veedetud aega ning tervemaid inimesi ja paremat elukeskkonda,” selgitab Kangilaski.