Reformierakonna Riigikogu fraktsioon edastas sotsiaalkomisjonile ca 2000 muudatusettepanekut perehüvitiste seadusele, et peatada selle kiirustades läbisurumine Riigikogu käesoleval istungjärgul.
“Me soovime peatada selle eelnõu kiirustades läbisurumise kolmel põhjusel. Esiteks tuleks laste ja perede parimal viisil aitamiseks pidada sisulist arutelu, nagu soovitas hiljuti Lastekaitse liit. Tuleb küsida, kas ja millist toetust indekseerida, kas saab paremini aidata üksikvanemaga peresid, kas osa toetustesse minev raha teeniks lapsi paremini teenustena,” ütles erakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Võrklaev lisas, et Reformierakond soovib jätkuvalt arutada peretoetusi koos riigi teiste vajaduste ja võimalustega eelarvekõneluste raames. “Lapsed vajavad teenuseid, haridust, tervishoidu, tuge vaimsele tervisele. Kui me paneme kõik ressursi otsetoetuste tõstmise peale, siis sinna ei pruugi raha jääda,” selgitas Võrklaev. Ta lisas, et Reformierakond toetab hinnatõusu tõttu peretoetuste ülevaatamist, aga tuleb arvestada, et seda ei saa teha riigi kõigi teiste vajaduste arvelt.
“Kolmandaks me ei taha anda võimalust lõhkuda valitsus ja tuua 30 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras riigijuhtimise juurde tagasi EKRE,” sõnas Võrklaev. “Meie jaoks on arusaamatu, et koalitsioonipartner soovib opositsiooni häältega viia eelarvesse ligi 300 miljonit lisakulusid, aga eeldab, et valitsus jääb pärast seda samasuguseks. Ainus võimalus praeguse valitsusega jätkamiseks on, kui peretoetuste tõstmist arutatakse koos riigieelarvega.” Ta sõnas, et tänaseks on ka sotsiaaldemokraadid aru saanud, et laste ja perede olukorra päriselt parandamisega pole eelnõul pistmist, vaid see on algatatud ainult valitsuse lõhkumiseks.
“Riigikogu töö pidurdamine on parlamendi vähemuse tööriist ja esmaspäevane hääletus näitas selgelt, et Reformierakond on selles küsimuses Riigikogus praegu vähemuses. Ma väga loodan, et nii nagu oleme Riigikogu vähemuse õigusi obstruktsiooni teha austanud meie, teevad seda ka eelnõu algatajad. Reformierakonna soov on, et muudatusettepanekud saaksid sotsiaalkomisjonis ühekaupa läbi arutatud ja hääletatud ning jõuaksid suurde saali hääletamisele, nagu näeb ette Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.”