Reformierakond näeb oma julgeolekustrateegia värskeimas versioonis ette riigi kaitsekulude suurendamist liitlaste siinviibimise rahastamise võrra.
Reformierakond hoiab riigi sõjaliste kaitsekulude ehk kaitse-eelarve vähemalt 2% SKT tasemel, lisaks finantseerib täiendavalt vastuvõtva riigi toetuseks vajalikke tegevusi, kirjeldab strateegiadokument.
Reformierakond peab oma laiapõhjalises julgeolekustrateegia uues versioonis muuhulgas oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat ajakohastamist Eesti kaitsmiseks lähtuvalt muutuvast ohupildist ning kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see 2% SKT tasemel.
„Kui meie panustame 2% ja rohkem, siis on meil moraalne õigus eeldada vähemalt sarnast panust ka liitlastelt,“ sõnas dokumendi valmimises osalev Jürgen Ligi.
Dokumendis soovib Reformierakond muuhulgas arendada Eestis välja NATO küberkaitsepolügooni (NATO Cyber Range), luua mereväe ja erinevate ametkondade laevastiku ühendamise teel ühtse riikliku laevastiku ja selle tarbeks nõuetele vastava baassadama, kaitsevõime suurendamiseks hübriidsõja tingimustes eelisarendada Erioperatsioonide Väejuhatust, arendada välja arvestatava õhu- ja meredessanditõrje võimekuse ja palju muud.
„Olukorras, kus meie naaberriik on Euroopas alustanud sõda, peame arutama kogu julgeolekupaketti väga tõsiselt. Me oleme viinud Eesti NATOsse ja kaitsekulud 2%ni, nii peame ka ajateenistusest suutma Eesti kaitse jaoks välja võtta maksimumi. Ajateenistuse tulemuseks peab olema ajateenijate võimekus oma riiki ja kodu tegelikkuses kaitsta, muuhulgas omandatud oskuste edasiarendamine tugevas Kaitseliidus,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
„Arutelu Eesti julgeoleku ja kaitsmise üle on liiga oluline, et selles oleks kohta poliittehnoloogilistel võtetel, sealhulgas visalt levitataval väljamõeldisel ajateenistuse nõrgendamisest. Ajateenistus jääb, küsimus on, kuidas panna see Eesti julgeoleku heaks veel paremini tööle,“ lisas Raidma.
Enne septembri lõppu, kui oma heakskiidu julgeolekustrateegiale annab erakonna juhatus, toimuvad üle Eesti veel mitmed mõttekojad ja kohtumised huvigruppidega. Arvamust on küsitud ligi 500 erialaeksperdilt. Julgeolekustrateegiat arutatakse ka 6. septembril Tallinnas toimuval erakonna volikogul.