Kolmapäeval kinnitas Reformerakonna juhatus esialgsed kaitsepoliitika valimisteesid, mis seavad muuhulgas eesmärgiks suurendada Kaitseliidu rahastamist, tagada riigikaitse õpetuse kättesaadavus koolides ning tagada konkurentsivõimelise palga ja garantiidega kaitseväe motiveeritud järelkasv.
Eesti kaitse on lahutamatu NATO ja EL kaitsepoliitikast ning teeside järgi peab kaitsejõudude areng toimuma osana rahvusvahelist tervikust. Enda kohustuste täitmiseks rahvusvahelise julgeoleku tagamisel tuleb kulutada vähemalt 2% SKTst.
Kaitseteesid välja töötanud töörühma liikme Jürgen Ligi sõnul on Reformierakonna riigikaitsepoliitika eesmärk tagada Eesti julgeolek kõige tõhusamal ning tänapäevaseid ohte arvestaval moel.
Jürgen Ligi sõnul tähendab Kaitseliidu rahastamise radikaalne suurendamine muuhulgas varustust, väljaõppe kulude katmist, personali tugevdamist. „Aga see kõik on võimalik siiski pärast Kaitseliidu reformi mudeli heakskiitmist. Näiteks praegu saab Kaitseliit õppusele sõidu eest 95 senti km, mis ei kata isegi kütusekulu rääkimata varustusest, mida peavad ise välja otsima ja kinni maksma.”
„Kaitsekuludes suurendame varustuse osakaalu ning tagame konkurentsivõimelise palga ja garantiidega kaitseväe motiveeritud järelkasvu, muuhulgas tõstame ajateenijate toetust,” rõhutas Ligi.
Tema sõnul saab nüüdisaegne ja rahvusvaheliselt koostöövõimeline kaitsevägi olla vaid professionaalne. „Kõigile noortele tuleb tagada vabatahtliku kaitseväeteenistuse võimalus.”
Reformierakond kaalub minimaalse ajateenistuse aja lühendamist praeguselt 8 kuult 6 kuuni. Kaitsetahe ja -teadlikkus peab kodanikes juurduma juba koolieas, milleks tuleb tagada riigikaitse õpetuse kättesaadavus koolides.
Reservväelastele tagab Reformierakond regulaarse väljaõppe, mis on ka tunnus reservide suuruse realistlikule hindamisele. Tarvis on luua toimimisvõimelised mobilisatsiooni- ning tsiviil-militaarkoostöö plaanid kriisiolukordadeks. Reformierakond peab oluliseks tsiviiljuhtimise põhimõtete kõrvalekaldumatut järgimist.
Reformierakond on varem avaldanud oma valimisteesid majanduspoliitika, perepoliitika, hariduspoliitika, eesti keele kaitse, infoühiskonna arendamise, keskkonnapoliitika, välispoliitika, turvalisuspoliitika, kultuuripoliitika, rahvusvähemustepoliitika ja maaelu kohta.