Reformierakonna juhatus kiitis heaks erakonna põhilubadused riigireformi küsimustes.
“Keskerakonna valitsus on pannud riigireformi pausile ja loobunud olulistest struktuursetest muudatustest. Reformierakond leiab, et riigireform vajab uut hoogu,” märkis endine riigihalduse minister Arto Aas.
Reformierakond lubab Riigikogu valimiste programmis vähendada riigipalgaliste inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra, vähendada üleliigset õigusloomet ja riigiasutuste arvu ning anda uue hingamise e-riigi arengule.
“Ka eelmises valitsuses vähendasime riigipalgaliste arvu üle 1500 inimese võrra aastas, ilma, et inimestele pakutavad teenused oleks halvenenud. Kuna Eesti maksumaksjate arv lähiajal väheneb, on see jätkuvalt vajalik ning ka täiesti võimalik ilma õpetajate, politseinike, meditsiinitöötajate või päästjate töökohtade kallale minemata,” märkis Aas. Aas lisas, et bürokraatide hulka saab vähendada läbi tõhusama töökorralduse ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu.
Lisaks riigilt palka saavate inimeste arvule lubab Reformierakond kärpida riigiasutuste arvu ja seadusloomet. “Riigivalitsemine peab olema innovaatiline, tõhus ja kasutajasõbralik ning kasutama kulude ja aja kokkuhoiuks parimat tehnoloogiat.”ütles erakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna programmi järgi tuleb riigireformi käigus oluliselt uuendada e-valitsemist, laiendades e-teenuste pakkumist kodanikele, nende ühendustele ja ettevõtetele. Riigi digilahendusi arendades tuleb kinni pidada põhimõttest, et andmeid esitatakse riigile üks kord ning erinevad riigiasutused kasutavad samadel eesmärkidel ühtesid ja samu lahendusi. Põhjalikuma e-riigi programmi avaldab Reformierakond lähiajal.
Lisan programmipunktid, mis on riigireformi peatükis praegu kokku lepitud.
Riigireformi jätkamise käigus
- Vähendame üleliigset õigusloomet ja halduskoormust. Ühiskonna ülereguleeritus pidurdab arengut ja on maksumaksjale ebamõistlikult koormav.
- Kärbime bürokraatiat ja ametiasutuste arvu, sealjuures avaliku sektori sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude allüksuste hulka. Kaardistame ja hinnastame riigi pakutavad teenused ja funktsioonid. Lõpetame ebavajalikud tegevused.
- Vähendame avalikus sektoris töötavate inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra.
- Reformime Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetuste jagamise süsteemi, muutes selle lihtsamaks, arusaadavamaks ja rohkem tulemustele orienteerituks.
- Jätkame riigi kinnisvarareformi ja tugiteenuste konsolideerimist. Viime lõpule riigi teenusmajade rajamise maakonnakeskustes, mis vähendab kulusid ja suurendab avalike teenuste kättesaadavust ühest punktist.
- Delegeerime teenuste osutamise seal, kus erasektor teeb seda tõhusamalt.
- Uuendame oluliselt e-valitsemist laiendades e-teenuste pakkumist kodanikele, nende ühendustele ja ettevõtetele. Võimaldame andmete kasutust kvaliteetsemate ja põhjendatud otsuste tegemiseks. Andmekasutuses peame oluliseks laiendada andmete ristkasutust, sealjuures arvestades isikuandmete kaitset ning suurandmete töötlust ja analüüsi.
- Suurendame riigijuhtimise paindlikkust ja vähendame ametkondlikku kapseldumist. Valitsuse koosseis ja ministeeriumite ülesehitust peab sõltuma valitsuse poliitilistest prioriteetidest.
- Süvendame ametiasutuste koostööd ning töötame välja vaieldavate olukordade lahendamis põhimõtted. Probleemi lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige probleemi lahendamise vajadusest, mitte vaielda selle üle, kelle vastutusvaldkonnaga on tegemist.
- Koostame Eesti avaliku sektori reformimiseks pikaajalise strateegilise plaani. Vähendame Vabariigi Valitsuse tasandil arengukavade arvu.