Reformierakondlased esitasid täna Riigikogus arupärimise, milles nõutakse majandus- ja taristuminister Taavi Aasalt detailset selgitust, kuidas on planeeritud riigi põhimaanteede tulevane rahastamine.
Arupärimise üle andnud Aivar Sõerd ütles, et valitsuses kinnitatud riikliku teehoiukava järgi vähenevad vahendid riigiteede hoiuks tänavuselt 279 miljonilt eurolt 209 miljonile eurole 2023. aastaks. “Aastaks 2023 vähenevad teedevõrgu arendamise vahendid 25 miljonile eurole, võrreldes tänavuse 102 miljoni euroga,” ütles Sõerd ja lisas, et teehoiukavas esitatud informatsioon on lünklik ja vastuoluline ning olulised valdkonnad on rahadega katmata.
“Minister Aas ütles Riigikogu infotunnis, et rahaline kate teehoiukavas olevatele lünkadele tuleb uuest EL pikaajalisest eelarvest (MFF) aastateks 2021-2027, aga uue eelarveperioodi algusaastatel on rahastamise maht väga väike ja rakendub ajalise viitega,” seisab arupärimises.
Arupärimises tuuakse välja, et uus teehoiukava peaks esimest korda põhjalikult käsitlema uute 2+2 maanteede väljaehitamist, teehoiukavas on selleks otstarbeks aga ette nähtud vaid 4-5 miljonit eurot aastas. Plaanitud neljarealiste maanteede plaanitud mahus väljaehitamiseks kulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul järgmise 10-15 aasta jooksul aga 1,7 miljardit eurot.
Seetõttu paluvad Reformierakonna fraktsiooni liikmed konkreetset vastust küsimusele, kus on raha, millest hakatakse tegema valmivate PPP lõikude tagasimakseid. Samuti küsivad reformierakondlased, kui kaugel on esimese plaanitud PPP maanteelõigu, Libatse-Are projekteerimistööd ja kas projekteerimisse on kaasatud ka erasektor. PPP reeglite järgi peavad kõik ehitusriskid jääma erasektorile, seega peaks PPP partner olema ka projekteerimisse kaasatud.