Täna Riigikogus toimunud seminaril „Haldusreform – kuidas edasi?“ jäi kõlama
seisukoht, et ennekõike vajab Eesti ühiskondlikku arutelu ja kokkulepet haldusreformi eesmärgis.
Seminaril osalejad leidsid, et haldusreformi ei saa taandada piirde nihutamisele ja see ei tohi olla suunatud kohaliku demokraatia vähendamisele.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru sõnul on kohaliku omavalitsuse peamine roll osalusdemokraatia tagamine. ”Kohalik demokraatia ei ole kunagi efektiivne, sest demokraatia ise ei ole kitsas majanduslikus mõttes efektiivne. Sõjajärgses Euroopas arendati kohalike omavalitsuste süsteemi eelkõige selleks, et vältida totalitarismi ja võimu tsentraliseerimise riski. Sellest sündis ka Euroopa kohalike omavalitsuste harta,” lausus Aru.
”Haldusreformi tulemusel ei tohiks me kasvatada tarbijaid või riigialamaid, vaid aktiivseid kodanikke ja initsiatiivikaid kogukondi”.
Aru arvates aitab haldusreformi ühise eesmärgi selge sõnastamine määratleda, kui suuri muudatusi me üldse vajame. ”Probleemina tuuakse välja, et 2/3 Eesti omavalitsusest ei suuda rahuldavalt täita neile seadusega pandud ülesandeid. Samas unustatakse, et neis 2/3 omavalitsustes elab vähem kui kolmandik Eesti rahvast. 2/3 Eesti elanikest elab suurtes, üle 10 tuhande elanikuga omavalitsustes. Probleemi lahenduseks ei ole mitte piiride vaid ülesannete täpsustamine omavalitsuste ja riigi vahel,” lisas Aru.
Peep Aru sõnul teevad kõige suurema karuteene haldusreformile need, kes loovad mulje, et piiride muutmine lahendab kõik probleemid justkui iseenesest.
Aru sõnul on juba tänaste seaduste raames terve rida võimalusi halduse parandamiseks, muuhulgas ka üksikute valdade liitmiseks. ”Edukas reform peab olema selgete eesmärkidega. Protsessil peab olema konkreetne plaan ning vastutus. Praegune regionaalminister peab kokku kutsuma erinevad poliitilised jõud ja arutama läbi kuidas reformiga edasi minna,” lausus Aru.