Täna võeti Riigikogus vastu kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega parendati kutseliste kaitseväelaste karjääri planeerimist ning teenistuse korraldamist Kaitseliidus.
Erinevatest riigikaitsealasesse seadustesse sisse viidud muudatustest võib ära märkida muudatused, mis annavad aluse vanemallohvitseride karjäärimudeli rakendumisele. Tegemist on olulise arenguga kutseliste kaitseväelaste teenistusperspektiivide kindlustamisel.
Samuti parendati kaitseväelaste teenistuse korraldamist Kaitseliidus, sh laiendades kaitseväe distsiplinaarseaduse muudatustega distsiplinaarvõimu teostamise (ergutused ja karistused) volitusi alluvate kaitseväelaste suhtes ka Kaitseliidu ülemale, Kaitseliidu Peastaabi ülemale ja Kaitseliidu maleva pealikele. Paraneb ka ajateenijate ja kutseliste kaitseväelaste meditsiiniline teenindamine.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on hea sõnum ka ettevõtluses osalevatele aktiivsetele noortele, kellel ajateenistus läbimata. ”Kaotasime piirangu, mis keelas ajateenijal tegutseda ettevõtjana täisühingus või usaldusühingus või kuuluda äriühingu juhatusse ja isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest. Piirang tekitas vajaduse enne ajateenistusse asumist kaheliikmelise täisühingu või usaldusühingu laialisaatmiseks. Äriühingu juhtorganisse kuulunud ajateenija puhul pidanuks osanikud näiteks juhatuse liikme tagasi kutsuma, valima uue juhatuse liikme ning esitama vastava taotluse äriregistrile,” lausus Raidma.
Piirang säilib kaadrikaitseväelaste osas.
Raidma sõnul on riigikaitsealaste seaduste kaasajastamine ning parendamine tänase riigikaitsekomisjoni üks peamistest prioriteetidest. „Eesseisvatest väljakutsetest võib välja tuua rahuaja riigikaitse seaduse uuendamise vajadust ning loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku Kaitseministeeriumis ettevalmistusel olev kaitseväeteenistuse seaduse uus terviktekst, mis peab pakkuma lahendusi veel mitmelegi täna lahendamata probleemile,” lisas Raidma.