Valitsuses käib töö järgmise nelja aasta eelarvestrateegia kallal, arutelu jätkub neljapäeval. Riigi rahandus vajab reforme ja neid pigem rohkem kui vähem.
Valitsus arutab aprillikuu jooksul riigi eelarvestrateegiat ja tuleva aasta riigieelarve esimest versiooni, mis on vaja esitada kuu lõpuks.
Eelarvestrateegias on prioriteetideks digi- ja rohepööre ja pandeemiakriisist väljumine. Suuremaks sihiks tuleb rahandusministri sõnul seada ka rahanduse korrastamine. Digi- ja rohepöörde jaoks on kasutada mitu miljardit euroraha, samal ajal tekitab muret aga aastatega kasvanud eelarvepuudujääk.
Eelmine rahandusminister lubas ligi miljardi euro suurust kärbete kava, kuid sellist kava pole olemas ega ole kunagi olnudki. Selle asemel haigutab vähemalt sama suur täiendav auk, lisaks kriisieelsetel aastatel kaevatule.
Eelarvest otsitakse kokkuhoiukohti
Majanduse kasvust tulenevat puudujäägi vähenemist saab oodata vaid siis, kui ühtegi kulu lisavat muudatust mitte teha. See tähendab, et kellegi palku ei tõsta, mingeid uusi avalikke teenuseid ja nendega kaasnevaid püsikulusid ei kavanda.
Mitmes strateegilises sektoris on aga õigustatud ootus palgatõusuks. Seetõttu on vaja eelarveprotsessi reformida.
On selge, et reforme on vaja ja vaja pigem rohkem kui vähem. Alustades kas või selle sama eelarveautopilootika vähendamisega, mille puhul enamus kulusid on jäigalt paigas ja lõpetades vajadusega revideerida valdkondlikke poliitikaid, mis on mitukümmend aastat vanad. Kui reformid suurendavad tulevikus eelarvetulusid, on nende läbiviimiseks lubatav ka ajutine defitsiidi lisandumine. Aga see rehkendus peab klappima raudkindlalt.
Eelarvepoliitikas peaks automaatika olema kohandatud tsüklilisele paindlikkusele. Kulude lisamine eelarvesse on lihtne ja libe tee, selle asemel ootan aga kõikidelt valitsemisaladelt eelarvestrateegiasse tuleviku kasvu toetavate reformide ettepanekuid.
Täpsetest otsustest, mis valdkonnad ja mis ulatuses reformimist vajavad, on veel vara rääkida.