Täna Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine ja osalusdemokraatia’’ arutelul rõhutas Paul-Eerik Rummo oma sõnavõtus , et kodanikkonna kaasamisest avaliku võimu poliitikate kujundamisse on tänaseks saanud pigem reegel kui et see oleks midagi tavatut.
Paul-Eerik Rummo sõnul oleme üle saamas lastehaigusest, et vabakonna au ja uhkus seisneb enda pidevas vastandamises riigiaparaadile ja valitsusele. „Riigist ja kodanikuühiskonnast on saamas võrdsed partnerid. Näiteks võiks tuua, kuidas reformierakondlaste ellukutsutud Liberalismi Akadeemia on algatanud Vaba Mõtte Kojad kõigi huvitatud ja asjatundlike inimeste kaasamiseks ajurünnakuisse, et leida parimaid lahendusi rahva ees seisvatele konkreetsetele probleemidele. Esmased kogemused lastetoetuste teema ühise läbitöötamise ja süsteemimuudatuste kavandamise näol on samuti väga head,’’ lausus parlamendisaadik.
Rääkides aga kodanikuharidusest, rõhutab kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo, et tihti tajub avalik võim, poliitikud ning valijatega suhtlevad erakonnad oma tegevuse ja ideede selgitamisel ja kasvõi selsamal kaasamiselgi, et räägitakse üksteisest mööda ja seda lihtsalt erineva ettevalmistatuse taseme tõttu. Muu halva hulgas viib see ka vältimatu vajaduseni asendada asjalik jutt primitiivse populismiga, sest nii on nõrgalt ettevalmistatud inimestele mõistetavam. Kodanikuharidus väljaspool formaalharidussüsteemi on ülioluline asi, aga eeskätt ühiskonnaõpetus koolides lausa nõuab kardinaalseid muutusi nii õppekavade, õppemeetodite kui reaalse eluga sidumise seisukohast,’’ lausus Reformierakonna fraktsiooni liige.
Reformierakonna sünnidokumendiks oli Kodanike riigi manifest. „Liberaalse demokraatia vaimus asetab see riigielu keskmesse algatusvõimelise, omil jalgel seisva ja toimeka kodaniku, mitte riigilt almuseid ja käekõrval talutamist ootava alama. Selles suunas töötamegi, see on ainuvõimalik, et riik ja rahvas püsiks,’’ lisas Rummo.