Riigikogu liikme Paul-Eerik Rummo sõnul on Eesti hariduskorralduses aeg üle saada institutsionaalsest ja piirkondlikust kiivusest ning hakata langetama põhimõttelisi otsuseid.
Rummo sõnul võib märgata piisavat valmisolekut selleks, et hariduse kvaliteedi tõusu heaks lahutada teineteisest põhikooli- ja gümnaasiumiaste, mis laseb kummalgi paremini täita oma spetsiifilisi ülesandeid ja arendada oma õpikeskkonda.
Rummo juhtis tähelepanu ka sellele, et hariduspoliitiline mõtlemine on olnud liialt keskendunud koolihoonete renoveerimisele ja koolitoidule, vähem aga sellele, mida ja mis metoodikaid kasutades nendes hoonetes õpetatakse.
Tema sõnul ei jäta andekad noored haritlased koolidesse õpetajaiks minemata mitte ainult suhteliselt madalate palkade tõttu, vaid ka õpetajakoolituse ja õppekavaarenduse vähese uuenduslikkuse pärast. Rummo tunnustas kodanikualgatuslikku liikumist „Noored kooli”, mis on juba märgatavalt elavdanud praktilist hariduselu ja tõmmanud kaasa lahtise peaga noori mitmelt elualalt.
”Ülepaisutatud õppekavade asemel on vaja paindlikult värskendatavaid integreeritud ainekavasid ning õpetajaid, kes oskavad neid loominguliselt rakendada,” leidis Rummo. ”Õpetajail peaks olema ka rohkem võimalusi valida õpetamiseks erisuguseid metoodikaid.”
Äsjasel hariduspoliitika arutelul Riigikogus tegi Reformierakond muuhulgas ettepaneku esimesel võimalusel tõsta oma kutseteed alustava õpetaja palk riigi keskmisele tasemele ja asutada innovaatilise õpetaja stipendium.