Täna Riigikogus esimesel lugemisel olev kaugkütteseaduse muutmise seadus loob eeldused, et inimeste küttearved muutuvad tulevikus madalamaks, ütleb seaduse juhtivmenetleja Kalle Palling.
“Kaugküttesse ja soojamajandusse on riigil järgmise viie aasta jooksul plaan investeerida 78 miljonit eurot. See tähendab katlamajade ja soojatorustike renoveerimist, ebaefektiivsete kaugküttepiirkondade ümberehitamist lokaalküttele ja soojamajanduse arengukavade koostamist. Seaduseelnõu motiveerib ettevõtjaid investeerima kaugküttevõrkude energiakadude vähendamisse. Kuna tegemist on reguleeritud äriga, siis efektiivsema tootmise eest on tulevikus loota kõrgemat kapitali tootlikkust,” sõnas Palling.
Kalle Palling sõnul sõltub Eesti soojamajandus suuresti Venemaa Gazpromi tarnitavast gaasist. “Kaugküttekatlamajad kasutavad kütusena maagaasi ja uute investeeringute tegemine ei ole seni olnud piisavalt motiveeritud. Uus kaugkütteseadus motiveerib tootjaid vahetama ettearvamatu ja poliitiliselt mõjutatava muutuvkuluga katlamajad odavamate, kodumaist energiaallikat (nagu biomass) kasutavate katlamajade vastu,” rõhutas Palling.
Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõud on ette valmistatud poolteist aastat. Eelnõu kujunes Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ), Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Konkurentsiameti kaasamisel.