Armsad erakonnakaaslased
Kui ma neid mõtteid siin hakkasin mõni päev tagasi kirja panema, istusin ma enda vanavanemate kodus Nõmmel, ainiti vaatamas vanaema kollaste metstulpide peenart. Teate see vaatepilt oli nii lihtne ja tõi hinge magusa rahu. See tunne, et ma saan imetleda seda ilu ka siis, kui vanaema on ise on teistpoolt vikerkaart. See on väga suur väärtus – see sümboliseerib mulle kodu soojust ja turvatunnet. Seda tunnet, et saagu, mis saab, siin olen ma hoitud.
Ja siis ma mõtlesin veel, et me kipume väärtustest teinekord mõtlema justkui millestki pehmest. Kuid ometi on väärtused just see kõige tugevam vundament, mis hoiab kõike ülejäänut koos. Nagu need samad mu vanaema metstulbid. Nad paistavad pealt näha nii haprad, kuid ometi on nad nii tugevad ja kanged, et kasvavad ikka ja pakuvad hingele ilu.
Väärtused, mida me endas kanname nii igaüks oma, kui koos riigina, näitavad me olemust. Kuidas me riigina suhtumine inimestesse. Kellega me kõrvuti seisame, kui on raske. Millal ja mille peale me julgeme öelda, et nii ei tehta. Kuidas me nõrgemaid kaitseme.
See kõik loob tunde, kuidas inimene ennast tunneb. Kas ta tunneb ennast oma kodus turvaliselt. Kas ta usub, et tema väärikus loeb. Kas ta tunneb, et riik märkab teda siis, kui tal on raske.
Meie ülesanne riigina on hoida väärtuste sihik õigel kursil.
Aasta alguses pidime kaitsma Eesti kuulumist Istanbuli konventsiooni, kust EKRE tahtis lahkuda. Me ei olnud sellega nõus, me jäime sinna. Timo ja Madise eestvedamisel pikendasime lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja selle ohvrite kaitseks viibimiskeeldu 12 tunnilt 72 tunnile. Veel enne suve võtame vastu nõusolekuseaduse.
Kõik need otsused ütlevad, et me ei tolereeri hirmutamist ega nõrgemate kallal jõu näitamist. Kui kellegi kodu ei ole turvaline, siis ühiskonnana tuleb meil seista selle inimese kõrval, mitte pöörata pilku kõrvale.
Siin ei saa mööda vaadata ka sügisel toimuvatest presidendivalimistest. Olgu järgmine president naine või mees, aga nende väärtuste kandmist ja hoidmist ootan ka temalt.
Head erakonnakaaslased
Parem on me elu siis, kui me kõrval inimesed, kes hoolivad. Kui meil on pere. Ma ei oska öelda, et kas see on ainult minuga nii või ka teil, aga iga kord kui räägitakse peredest, siis esimesena mõtlen ma lastega perede peale. Ometi perekond on palju mitme näolisel – emad, isad, lapsed, vanaemad, vanaisad, onud, tädid. Tegelikult on pere igaühe jaoks oma olemuselt erinev. Olgu milline tahes, ta teeb me elu paremaks.
Kuid me ei saa mööda vaadata siiski sellest, et Eesti sünnib lapsi igal aastal vähem. Süüdistamisega siin kaugele ei jõua, kuigi hoolega püütake noori, ja just noori naisi, süüdlasteks tembeldada. Ma ütlen ausalt, et kui ma jälle loen mõnda negatiivse alatooniga lugu sellest, kuidas noored ei soovi lapsi saada, siis mu sees kihvatab ja ma mõtlen, et kui ma oleks noor, kes alles mõtleb pere loomisele ja loeksin kõiki neid lugusid, kus kirjeldatakse kui raske on lapsi saada, kui kallis on neid kasvatada, kui palju raskusi lastega kaasneb ja pole üldse välistatud, et mu elu lapsevanemana jääb lihtsalt seisma, siis ma ei tahaks ka lapsi saada.
Hirmutamise asemel tuleb luua paremad võimalused, mõelda lahendustele. Ja seda me oleme teinud. Esiteks. Koos Signega oleme teinud kolm ettepanekut vanemahüvitise reformimiseks.
Me tahame suurendada vanemahüvitist noortele lapsevanematele esimese lapse saamisel, korrigeerida vastavalt keskmisele palgale vanemahüvitist nendes peredes, kus lapsed sünnivad järjest, ning lubada vanemahüvitist kasutada vanavanematel, et perel oleks rohkem valikuvabadust ja tugev side põlvkondade vahel.
Teiseks me soovime anda peredele võimaluse oma teist pensionisammast kasutada kodu ostu lisatagatisena, et laste saamine ei jääks oma kodu loomise taha.
Kuid nagu ma ütlesin, pere ei tähenda ainult lastega peresid. Tunnistan siiralt, et ma ei saa aru, mis valu see on ikka ja jälle minna pensionäride kallale. Kõigepealt tulid parempoolsed ettepanekuga pensionid külmutada. Nüüd on selle mõttega liitunud isamaalaste mõttekaaslaste koda.
Minu meelest pensionäride kindlustunne ei ole koht, kust riik peaks alustama kokkuhoidu. Oleme seda korduvalt öelnud öelnud ja olgu veel korratud – me ei külmuta pensioneid ega muuda pensionite indekseerimist.
Head sõbrad
Kindel on meil olla siis, kui me tunneme, et me kodu ja pere on kaitstud. See on teadmine, et Sinu pere on hoitud ka siis, kui maailm meie ümber muutub ebakindlamaks.
Olen varasemalt öelnud, et riigikaitse arvelt kokku hoida on sama tark kui talvel suure pakasega aknaid lahti hoida ja loota, et soe tekk aitab.
Olukord maailmapoliitikas ei ole muutunud paremaks.
Meie kohus on teha Eesti nii tugevaks, et oht ei julgeks siia tulla. Oleme Riigikogus teinud omalt poolt kõik vajalikud otsused ja teeme ka edaspidi, et investeeringud laiapindsesse riigikaitsesse saaksid tehtud.
Me oleme tõstnud riigikaitsekulud rekordiliseks, 5,4 protsendile SKPst. NATO üks kõrgemaid kaitse-eelarveid tähendab nelja aasta jooksul kokku üle 10 miljardi euro suurust panust riigikaitsesse. See on suur ja vajalik investeering meie vabadusse.
Kuid julgeolek ei tähenda ainult relvi või kaitse-eelarvet. See tähendab ka teadmist, et riik mõtleb mitu sammu ette.
Peagi võtame vastu pikalt oodatud tsiviilkriiside seaduse, mis annab kriisiolukorras selged rollid ja vastutuse, kes juhib, kes aitab ja kuidas abi inimeseni jõuab. Kui elekter kaob, side katkeb või abi on kiiresti vaja, siis riik ja omavalitsused tegutsevad koos ning inimene ei jää üksi. Aitäh, Matile, Meelisele, Alarile ja kõigile teistele, kes selle seaduse loomisse panustasite. See on olnud suur ja vajalik töö.
Oleme aidanud kaasa Eesti kaitsetööstuse käivitamisel. Investeerime droonivõimekusse, lisaeelarvega anname lisainvesteeringud piiri väljaehitamiseks ja teinud kiiremaks riigikaitseliste ehitiste rajamise ettevalmistamise.
See kõik on vajalik, et inimesed saaksid oma igapäevast elu elada rahus ja kindlustundega.
Head kuulajad
Vabadus annab meile tiivad.
Mõned aastad tagasi küsis minul meie erakonna auesimees Siim Kallas, et mis ma arvan, mida inimesed tahavad. Ma ütlesin talle, et vabadust.
Vabadus ei ole ainult suur sõna põhiseaduses või ilus mõte pidupäevakõnes. Vabadus on väga praktiline tunne inimese igapäevaelus. Vabadus tähendab seda, et me usaldame inimesi, usaldame ettevõtjaid. Vabaduse tähendab vähem piiranguid ja rohkem liikumist. Nii saab majandus kasvada ning kasvatada inimeste sissetulekuid ja heaolu.
Aasta alguses saatsime ajalukku ettevõtlikkust ahistava maksuküüru, jättes palgapäeval toimekale eesti inimesele tööga väljateenitust rohkem kätte. Sellest muutusest võitis ca 90 protsenti töötavatest inimestest ja kõige enam just keskklass.
Me oleme teinud ligi 700 otsust, mis on vähendanud bürokraatiat, et ettevõtjate igapäevatoimetamine oleks lihtsam ja kiirem, mitte kui omanäoline tõkkejooks, kus tuleb ületada erinevate kõrguste ja laiustega takistusi.
Et inimesed pääseksid kiiremini tööle, koju, kooli ja üksteise juurde. Et kaubad ja investeeringud liiguksid käivitasime neljarajaliste teede suure ehituse. Järkjärgult saavad neljarajaliseks Pärnu-Tallinna ja Tartu-Tallinna maanteed. Eesti ajaloo mahukaim tee-ehitusprogramm tähendab lühemaid sõite ja turvalisemat liiklust iga päev.
Samuti jätkame Rail Balticu ehitamist, et luua tugev ja kindel ühendus Läänega.
Armsad sõbrad!
Meeskond on see, mis loeb. Koos oleme tugevamad ja suudame rohkem.
Ma mõistan, et oleme pidanud tegema otsuseid, mis teinekord on olnud rasked ja mille mõju on keeruline hoomata. Tuleb ka pattu tunnistada, on kordi, kus me pole osanud oma valikuid inimestele mõistetavalt selgitada. Aga minule on kodus õpetatud, et igast veast tasub võtta õppetund kaasa, sest vigu tehes saab targemaks ja tugevamaks.
Ma tänan südamest kõiki meie fraktsiooni liikmeid, sest selja taha jäänud aasta ei ole olnud lihtsate killast. Sedavõrd napi enamusega oleme suutnud kõik vajalikud otsused vastu võtta, seejuures jäädes üksteisega mõistvaks ja toetavaks. Aitäh meie valitsuse liikmetele toimeka koostöö eest. Aitäh teile, me omavalitsusjuhid, et olete me silmad ja kõrvad nö põllu peal.
Kui hoiame seljad koos, pead karged ja südame sooja, suudame ületada iga mäe, mis meie teele jääb ning üks suur mägi, mida vallutada, meid järgmisel üheksal kuul ees ootab.
Mina usun, et koos me suudame selle võita!
Sest meie unistus on parem tulevik. Ja meie eesmärk on sinimustvalge Eesti.
Aitäh!