Mart Helme hinnangul saab järgmine Eesti valitsus olema EKREIKE valitsus. Isamaaga seotud mõttekoja värske raport kergitab saladuseloori, milline saaks olema selle valitsuse poliitika, kui see peaks tõesti (taas)sündima.
Juba varem on Isamaa poliitikud rääkinud teise pensionisamba riigipoolsete maksete lõpetamisest ehk sisuliselt teise pensionisamba lammutamisest. Nüüd lisandus sellele pensionide külmutamise idee. Seda püütakse esitleda kui võimalikku kokkuhoiukohta, kuid kokkuhoid pensionäride arvelt on vale tee.
Pension on ühiskondlik kokkulepe. Lubadus, et kui inimene on aastakümneid panustanud, ei jäeta teda vanaduses üksi. Kui poliitikud hakkavad pensionit käsitlema kui „reservi“, kust vajadusel raha võtta, õõnestatakse seda kokkulepet. Ja koos sellega ka usaldust riigi vastu.
Pensionide külmutamise sisu on karm: hinnad tõusevad, kuid pension jääb samaks. See tähendab vaesumist. Ehkki keskmine vanaduspension on viimastel aastatel tublisti kasvanud, ei tähenda see veel kaugeltki seda, et Eesti pensionärid oleksid rikkad. Inimesed, kellel on kõige vähem võimalusi oma sissetulekut suurendada, ei peaks kandma praeguste kriiside raskust. Tänane pensionär ei lähe lisatööle ega hakka oma tulusid optimeerima. Ja noorem põlvkond teeb sellest omad järeldused. Kui reeglid pidevalt muutuvad, miks peaks üldse süsteemi uskuma?
Lõhkumise asemel tuleb pensionisüsteemi tugevdada. Positiivne on, et Rahandusministeeriumis on valmimas muudatused, mis lühendavad teise sambaga taasliitumise ooteaega kümnelt aastalt viiele. Kümme aastat on lihtsalt liiga pikk aeg. Iga kaotatud aasta tähendab väiksemat kogumist ja nõrgemat kindlustunnet tulevikus.
Aga me peaksime minema veel sammu edasi. Miks ei võiks pensionisüsteem toetada inimest kogu tema elukaare jooksul? Nooremana võib tõesti tekkida soov kasutada teises pensionisambas olevat raha pakiliste vajaduste katteks, näiteks kodu ostmiseks. Aga mis siis, kui teist pensionisammast saaks kasutada kodu ostmisel lisatagatisena? Praegu sunnime inimesi valima, kas võtta raha välja ja loobuda tuleviku kogumisest, või jätta see puutumata ja lükata oma kodu unistus edasi. See on halb valik.
On olemas parem lahendus. Kui lubada kasutada teist sammast lisatagatisena, saab inimene korraga teha kahte asja ehk soetada kodu ja jätkata pensioniks kogumist. See ei lõhu süsteemi, vaid teeb selle nutikamaks ja inimeste vajadustega paremini arvestavaks.
Kokkuvõttes on valik, kas tugevdame inimeste kindlustunnet tuleviku ees või lõhume seda lühiajalise poliitilise kasu nimel. Teise pensionisamba lammutamine ja pensionide külmutamine ei ole reformid, vaid pensionisüsteemi järkjärguline lammutamine, mis murendab inimeste kindlustunnet pensionieas.