Majandus on hakanud kohanema sõja mõjudega. Venemaa agressioonisõjast tingitud otsesed ja kaudsed mõjud nagu kaitsekulude kasv, probleemid ekspordi ja impordiga, baasintressimäärade tõus ja inflatsiooni aeglane langemine on räsinud Eesti majandust viimasel kahel aastal ning jäävad paraku mõjutama meid ka edaspidi. Sellest hoolimata on majanduses näha ka paranemismärke.
Suvine majandusprognoos näitab, et aasta viimases kvartalis pöördub Eesti majandus kasvule, mis ka tulevatel aastatel jätkub – järgmisel aastal 2,1% ning 2026. aastal 2,7%. Positiivne uudis seegi, et 2024. aasta eelarvepuudujääk püsib lisaeelarvega seatud -3% tasemel.
See aga ei tähenda, et majanduskasvu tingimustes kaovad eelarvemured ja -puudujääk justkui iseenesest. Ei kao. Iseenesest paisuvad ainult kulud ja lisanduvad maksuraha kasutamise soovid.
Rahaasjad korda
Selleks, et kaugel tunneli lõpus vibelev tuluke kasvaks, mitte ei kustuks, tuleb teha riigi rahaasjad korda. Ei majanduskasv ega inflatsioon ei lahenda aastatega kuhjunud eelarveprobleeme ega kata täiendavaid vajadusi julgeolekusse ja majandusse, mis meil kindluse kasvuks tuleb teha.
Ehk peagi kuuldavaid jutte, et kosuva majanduse tuules pole vajadust enam kärbeteks ega maksumuudatusteks, tõsiselt ei tasu võtta.
Valitsussektori puudujäägi vähendamine tasakaalu suunas nõuab järgnevatel aastatel suurt pingutust, kuid nagu kinnitavad rahanduseksperdid, on värskes koalitsioonileppes riigirahanduse korda tegemiseks kinnitatud meetmete maht vajaliku tulemuse saavutamiseks piisav.
Seejuures tuleb meil teha kiirelt kõik vajalikud investeeringud julgeolekusse, et me riik oleks kaitstud ning Eesti inimesed ei peaks oma riigi iseseisvuse, oma rahva tuleviku ega oma heaolu pärast muretsema. Kaitstud riik ja korras rahaasjad aitavad majanduse taas kasvule.