Riigikogu kiitis heaks perehüvitiste seaduse muudatuse, mille kohaselt hakatakse töötasu alammääras makstavat vanemahüvitist ümber arvutama siis, kui alampalk muutub, mitte enam ainult kalendriaasta vahetumisel.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul muudab see vanemahüvitise arvestamise paindlikumaks ja parandab lastega perede majanduslikku toimetulekut.
“Vanemahüvitis on sündimuse kasvule hästi mõjunud. Samas vajab seegi ajakohastamist. Oleme Reformierakonnas esitanud ka põhjalikumad ettepanekud, kuidas vanemahüvitise reformiga pakkuda noortele peredele rohkem kindlustunnet ja tugevdada järjestikuste sündide kaitset. Enne nende muudatusteni jõudmist on aga oluline teha ära kiiremad sammud,“ ütles Pillak.
Pillaku sõnul sõltus seni vanemahüvitise suurus sellest, milline oli alampalk 1. jaanuaril. „See loogika on toiminud, sest alampalk on tavaliselt tõusnud aasta alguses. Ent elu on muutumises,“ märkis ta.
Ta tõi näiteks tänavuse olukorra, kus tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku alampalga tõusus alates 1. aprillist. „Kehtiva süsteemi järgi jõuaks see tõus vanemahüvitisse alles järgmisel aastal. Nii pikk viivitus ei ole perede suhtes õiglane,“ selgitas Pillak.
„Juba mai alguses tõuseb töötasu alammääras vanemahüvitis seniselt 886 eurolt 946 euroni. See tähendab peredele 60 euro suurust lisatuge kuus,“ lisas ta.
Pillaku sõnul aitab muudatus vältida ka edaspidi olukordi, kus alampalga kokkulepe sünnib alles pärast aasta algust ning vanemahüvitise tõus jääb põhjendamatult venima.
Muudatus puudutab ligikaudu 1600 vanemahüvitise saajat.