Reedel toimus Riigikogus Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi kutsel ümarlaud Läänemere-äärsete riikide kõrghariduse alasest koostööst. Ümarlaua eesmärk oli arutleda Läänemere-äärsete ülikoolide koostöö efektiivsuse üle ja leida ideid tulevikukoostöö edendamiseks.
Ümarlaual leiti, et Euroopa Liidu Ülemkogu poolt 30. oktoobril heaks kiidetud Läänemere strateegia elluviimisel tuleb Eestil ära kasutada Euroopa Liidu nelja vabadust – inimeste, tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumist regioonis. Samuti tuleb tegeleda uute sünergiate ja koostöövormide otsimisega hariduse valdkonnas.
Ojuland kinnitas, et seisab teadmiste vaba liikumise muutmise eest Euroopa Liidu viiendaks põhivabaduseks inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kõrval. „See soodustaks innovatsiooni ja teaduse arengut ning Euroopa muutumist konkurentsivõimelisemaks,” märkis Ojuland.
Ojuland toetas ümarlaual tekkinud ideed, et Läänemere-äärsed kõrgharidusasutused peaksid ühendama oma intellektuaalse kapitali, millele toetudes oleks võimalik muuta kõrgharidus ja teadus atraktiivsemaks ning sisukamaks. Seda nii meie oma piirkonna aga ka ELi teiste piirkondade jaoks ning samuti globaalses mõttes.
„Et viies vabadus reaalselt toimida saaks, on juba praegu võimalik astuda konkreetseid samme, näiteks teises ELi riigis õppivate või teadustööd tegevate ELi kodanike töö- ja elamislubade nõude kaotamine, üliõpilasvahetuse edendamine ning kutseoskuste täielik ja vastastikune tunnustamine kõikjal ELis,” ütles Ojuland. Ta lisas, et selleks, et teha koostööd üle Euroopa, on meil kõigepealt vaja teha koostööd kodus.
„Seda, et koostöö Eesti kõrgkoolide vahel ei ole piisav, tunnistasid kõik tänasest ümarlauast osavõtjad,” lausus Mainori kõrgkooli rektor Mati Lukas. “Idee teadmiste vaba liikumise ehk viienda Euroopa põhivabaduse kehtestamiseks on kindlasti hea ja uuenduslik, millest oleks kasu kõikidele ELi ülikoolidele,” sõnas Lukas.
Läänemere strateegia on suunatud eeskätt neile ühenduse liikmesriikidele, mis on huvitatud tugevamate ja senisest avatumate sidemete loomisest Läänemere piirkonnas. Strateegia näeb ette Läänemere piirkonna riikide koostööd erinevates valdkondades, sealhulgas energeetikas, et vähendada piirkonna energiasõltuvust Venemaast. Samuti on strateegia eesmärgiks Läänemere keskkonna kaitsmine.
Läänemere strateegia sai alguse tollase europarlamendi liikmeToomas Hendrik Ilvese raportist Balti sõprade grupile, mis kasvas edasi Euroopa Parlamendi raportiks, mille viis kaks aastat hiljem vastuvõtmiseni europarlamendi liige ja tänane Soome välisminister Alexander Stubb. Läänemere starteegia tegevuskava näeb hariduse valdkonnas ette vahetusprogramme, koostööd regionaalsete ülikoolide vahel jpm.