Sel nädalal toimus Euroopa Parlamendis küberjulgeoleku teemaline debatt, mille üks eestvedajaid oli europarlamendi liige Kristiina Ojuland. Esinejate seas olid nii valdkonna eksperdid avalikust ja erasektorist kui ka selle teemaga tegelevad Euroopa Parlamendi liikmed. Kõrgetasemelisel üritusel arutati erinevate võimaluste üle, kuidas tuleks võidelda järjest suureneva küberkuritegevuse ulatusega.
“Tegemist on kasvava ning globaalset mõõdet omava ohuga, millega võitlemisel tuleb keskenduda valdkonda puudutava seadusandluse ühtlustamisele ning efektiivsema rahvusvahelise koostöö edendamisele,” ütles Ojuland oma avakõnes.
Valdkonda puudutava seadusandluse ühtlustamine oli ka teiste esinejate üheks peamiseks kõneteemaks. Hetkel on globaalsel tasandil tähtsaimaks küberkuritegevust reguleerivaks õigusaktiks Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon. Kahjuks ei ole veel aga kõik liikmesriigid, sealhulgas Venemaa, seda allkirjastanud.
“Me peame propageerima rahvusvaheliste küberkaitse konventsioonidega liitumist nii ühendusesiseselt kui ka väljaspool, sest küberkuritegevus ei tunnista riigipiire ning selleks, et küberkuritegevust ohjata, on vaja ühtseid reegleid,” oli Ojulandi arvamus antud küsimuses.
Euroopa Liidus on hetkel menetluses direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on ühtlustada infosüsteemide vastu suunatud rünnakute eest määratavad karistused ning süstematiseerida liikmesriikide vaheline koostöö küberkaitse tagamisel. Ojuland on väliskomisjoni poolt määratud arvamuse koostaja selle eelnõu kohta.
2007. aasta ulatuslike küberrünnakute eduka tõrjumise valguses on Eesti olnud omamoodi teerajajaks küberkaitse arendamises, mistõttu on tekkinud võimalus oma teadmisi ning arendusi selles vallas laialdaselt eksportida. Sellega nõustusid ka enamus debatil osalejaid, kes kinnitasid, et Euroopa Liit peaks küberjulgeoleku tagamiseks lähtuma toimivatest ning ennast juba tõestanud lahendustest.