Täna Pariisis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomitee istungil määrati Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland ajutise komitee koosseisu, kes hakkab monitoorima Vene-Gruusia konflikti.
Ühtlasi sai ajutine komitee, mida hakkab juhtima briti konservatiiv David Wildshire, ülesandeks tegeleda ennetustegevusega, et vähendada konfliktiohtu teistes Venemaa naabruses asuvates riikides. Arvestades Krimmis kasvanud pingeid, tunti poliitikakomitees muret eeskätt Ukraina pärast.
Poliitikakomitee kavatseb lähiajal läbi viia ka rahvusvahelise konverentsi konfliktide ennetamise teemal.
Nädalavahetusel osales Kristiina Ojuland ka aukülalisena Prantsuse Euroopa Liikumise sügiskonverentsil Nizza`s.
Kuna Prantsuse Euroopa Liikumise aastakonverents toimus Nizza`s Prantsuse Euroopa Liidu eesistumise aja lõpus ning samas toimus ka Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine, millest võtsid osa Sarkozy, Barroso ja Medvedev, tõusis paneeldiskussioonides esiplaanile Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete teema.
Endine Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden kutsus üles Euroopa riikide ja Venemaa vahelisele taaslepitamisele ja dialoogile, võttes eeskujuks Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise lepitamise kogemuse peale II Maailmasõda.
Kristiina Ojuland tõdes oma vastuses: „ Mille alusel me ikkagi tahame keda lepitada? Churchill asus Euroopat lepitama ühiste väärtuste pinnal, sellelt teelt ei tohiks ka meie kõrvale kalduda. Demokraatlikul riigil peaks oleks sisuline valmisolek ja hea tahe lepitamiseks. Kas täna seisneb hea tahe selles, et NSVL õigusjärglasel on raskusi piirilepingu ratifitseerimisega, kuna Eesti pool on lepingu preambulas ära märkinud okupatsioonifakti?”
Ojuland tõi konkreetse näite Eesti ja Vene riikide suhetest, kus sisuliselt ei toimu ametliku suhtlemist kõrgemal tasemel, mis oleks normaalne kahe naaberriigi vahel, ja seda vaatamata Eesti poolsetele ametlikele küllakutsetele ja muudele pingutustele.