Riigikogus esimese lugemise läbinud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu on Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Mihkel Leesi sõnul üks viimaste aastate olulisemaid samme Eesti turvalisuse tagamisel, mis loob selguse riigi toimimisel kriisiolukordades.
„Viimaste aastate kogemused – pandeemia, energiakriis, sõda meie naabruses – on näidanud, kui kiiresti võib tavaelu muutuda ja kui oluline on, et riik suudaks neil hetkedel selgelt ja ühtselt tegutseda,” sõnas Lees.
Leesi sõnul tekib seni killustunud reeglite asemele kriisideks ühtne raamistik ja selge juhtimisahel, kus igal asutusel ja kogukonnal on oma roll. „Nii oleme paremini valmis ootamatustele reageerima ning otsustamine muutub kiiremaks ja arusaadavamaks,“ rõhutas ta.
Samuti rõhutas Lees, et kriisiülesannete määratlemine toob selgust riigi ja kohalike omavalitsuste tööle. „Iga asutus, elutähtsa teenuse osutaja ja omavalitsus teab juba rahuajal, mis on nende roll. Selgus ülesannetes tähendab, et kriisi ajal ei raisata aega vaidlustele, vaid tegutsetakse koheselt,“ ütles ta.
Esimest korda saab Eestis ka elanikkonnakaitse selge õigusliku raami. “Ohuteavitused, evakuatsioonid, varjumine, esmaabi ja psühholoogiline abi ei ole enam hajutatud vastutusega tegevused, vaid riiklikult korraldatud ja koordineeritud süsteem,“ märkis Lees.
Uues seaduses on läbi mõeldud ka põhiõiguste piirangud. „See tähendab, et inimesed teavad, millistel tingimustel võib riik piirata liikumisvabadust, meediat või kasutada eraomandit. Piirangud lähtuvad edaspidi kriisi raskusastmest ja nendega kaasnevad kaitsegarantiid,“ lisas Lees.