Kaitsekulud ja investeeringud tehisintellekti on kahtlemata olulised. Eesti vajab laskemoona, õhukaitset ja droone, meie majandus uusi tehnoloogiaid ning suuremat tootlikkust. Aga arvutile annab ülesande inimene. Kaitseväkke peavad jõudma tugevad ja terved noored. Tehnoloogia võimalused saavad tegelikkuseks siis, kui inimestel jätkub tervist, teadmisi ja vaimset jaksu neid kasutada.
Seepärast tasub 2027. aasta eelarve suurte kaitse- ja tehnoloogiainvesteeringute kõrval tähele panna otsuseid, mis puudutavad inimese igapäevast heaolu. Laste liikumine, kultuurist osasaamine ja õigeaegne vaimse tervise abi väärivad tähelepanu ka iseseisvalt: terve inimene saab õppida, töötada, lähedastega koos olla ja oma elu üle otsustada.
Eelarvekavas on selleks mitu konkreetset sammu. „Sport Koolis“ saab juurde kaks miljonit eurot, kultuuriranitsa rahastus kahekordistub ning vaimse tervise ja ohvriabi jaoks lisandub järgmisel neljal aastal 3,5 miljonit eurot aastas. Nende otsuste ühine mõte on jõuda inimeseni varem, enne kui raskused süvenevad.
Oleme kultuuriminister Heidy Purgaga varem kirjutanud vajadusest tuua juhendatud liikumine iga algklassilapse koolipäeva. Liiga sageli eeldame, et laps jõuab trenni niikuinii. Selleks peab aga pere suutma tasuda osalustasu, leidma transpordi ja sobitama sõidud vanemate tööpäevaga. Mõne lapse jaoks jääb võimalus liikuda nende takistuste taha.
„Sport Koolis“ viib treeneri lapse juurde. Koolipäeva sees toimuv tasuta juhendatud liikumine annab võimaluse osaleda ka neile, kes spordiklubisse ei jõua. Eri spordialade proovimine aitab lapsel leida midagi, mis talle meeldib ja milles ta kogeb eduelamust. Kõigist ei pea saama võistlussportlasi. Liikumisrõõm võiks kuuluda iga lapse ellu.
Järgmise aasta lisarahaga on kavas kasvatada programmi haaret seniselt 120 klassilt umbes 620 klassini. Valdav osa lisarahast läheb kutseliste treenerite kaasamiseks. See on oluline samm eesmärgi poole jõuda kõigi 1.–3. klassi õpilasteni, kuigi kogu töö sellega veel tehtud ei saa.
Liikumise mõju ulatub vastupidavusest ja lihasjõust kaugemale. Maailma Terviseorganisatsioon toob laste ja noorte puhul välja kasu ka vaimsele tervisele ning õppimist toetavatele võimetele. Seepärast tuleb rõhutada, et liikuma peab kutsuma terve koolipäev: aktiivsed vahetunnid, liikumispausid, õuesõpe ja turvaline koolitee aitavad harjumusel kujuneda.
Sama terviklikku vaadet vajame kultuuris. Kultuuriranitsa rahastus kasvab kolme miljoni euroni ehk keskmiselt 22 euroni põhikooliõpilase kohta. Selle eesmärk on anda lapsele võimalus kultuurielamuseks sõltumata pere sissetulekust või kooli asukohast. Suurem rahastus aitab tuua kultuurielamused rohkemate lasteni, sõltumata pere sissetulekust või kooli asukohast.
Kultuur aitab inimesel oma kogemustele tähendust leida. Lavastus võib avada teema, millest laps pole osanud rääkida. Muusika või joonistamine võib anda viisi oma tundeid väljendada. Kooris, tantsurühmas või näiteringis osalemine loob regulaarse võimaluse teistega kohtuda ja ühiselt midagi teha. Tekib tunne, et mind oodatakse ja minu panus loeb.
Kultuuri seos tervisega ei tugine üksnes ilusale mõttele. Maailma Terviseorganisatsiooni 2019. aasta ülevaade koondas rohkem kui 3000 uuringu tulemusi ning tõi esile kunstide rolli tervise edendamisel, haiguste ennetamisel ja ravitegevuse toetamisel. Sellest ei järeldu, et iga teatrikülastus ravib ärevust. Küll aga on põhjust võtta kultuuris osalemist tõsiselt ka inimeste heaolu toetamisel.
Liikumine ja kultuur ei asenda vajalikku ravi. Kui inimesel on vaimse tervise mure, peab ta saama abi õigel ajal. Eelarvekavas vaimsele tervisele ja ohvriabile ette nähtud 3,5 miljoni euro suurune aastane lisaraha toetab muu hulgas astmelise abi mudelit. Selle mõte on pakkuda inimese vajadusele vastavat tuge eneseabi, nõustamise ja esmatasandi kaudu ning tagada vajaduse korral eriarstiabi.
Toetatakse ka naiste tugikeskusi, seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ning inimkaubanduse ohvrite abistamist, samuti sõltuvuste ennetamist ja ravi. Vägivalda kogenud inimese taastumiseks on vaja turvalisust ja professionaalset tuge. Abi otsimine peab viima abini.
Eesti vajab tugevat kaitsevõimet ja julgust kasutada uusi tehnoloogiaid. Mõlema taga seisab inimene. Tema tervisesse panustamine algab ammu enne ajateenistust, tööleasumist või esimest tõsist tervisemuret. See algab ka koolipäevast, kus on aega liikuda, kultuurikogemusest, mis aitab maailma mõista, ja teadmisest, et raskel hetkel on abi olemas.