Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees ja Tartu linnavolikogu liige Mihkel Lees ütles täna parlamendis toimunud Eesti-Rootsi vanglaleppe arutelul, et ohukohad on kaardistatud ja neile on adekvaatsed vastused.
“Vangla on Tartus olnud üle 20 aasta. Eks emotsioone oli ka 2000. aasta paiku igasuguseid. Täna saab aga nentida fakti, et vangla pole Tartule kahju toonud. Ükski vang pole põgenenud, tartlaste turvalisus pole olnud vangla tõttu häiritud,” ütles Lees.
“Usutavasti ei vahetata vangla lukke senisest kehvemate vastu ka siis, kui vanglas hakkavad Eesti kinnipeetavate asemel paiknema Rootsist saadetud kinnipeetavad,” lisas ta.
Endine Tartu sotsiaalvaldkonna abilinnapea märkis riigikogus kõneledes, et vanglaleppe ümber tõstatunud küsimused peavad loomulikult saama vastused, aga teemaga kaasnenud poliitilist hirmutamist pidas ta vastutustundetuks.
“Kinnipeetavate arv Eestis on märkimisväärselt langenud. Pooltühjale vanglale peale maksta ei ole tark. Samuti ei ole tark vanglat kinni panna, kuivõrd Tartu regiooni ja Eesti jaoks laiemalt on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et säiliks vanglateenistuse valmisolek ja kriitiline taristu,” rääkis Lees.
Samuti märkis Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, et vanglarendi kulud katab Rootsi ja kui rendileping rakendub, tekib Lõuna-Eestisse sadu uusi töökohti. “Eesti riik otsustab, millised vangid vastu võetakse. Terrorismikuritegude eest karistatuid Tartu vanglasse ei võeta. Ühtegi välisvangi ei vabastata Eestisse. Tartlaste turvalisus on olnud ja jääb esimeseks prioriteediks,” kinnitas Lees.