Riigikogu maaelukomisjoni liige Meelis Mälberg osales eile Kehtna vallas Inglistes Eesti Maaviljeluse Instituudi, Jõgeva SAI, TÜ Talukartul ja MTÜ Eesti Kartul korraldatud infopäeval tarbijasõbraliku kartuli kasvatamiseks.
„Mäletan lapsepõlvest, et kartulikasvatus tähendas kevadel kartuli mahapanekut, pidevat harimist ja sügisel pikki päevi kartulit noppides. Tegemist oli äärmiselt suuremahulise tööga, mille tulemuseks saime headel aastatel 15-20 tonni kartulit hektarilt. Võrdluseks – praegu pole harulduseks 30-40 tonni kartulit hektarilt. Appi on võetud lisaks iidsele talupojatarkusele ka teadus ja kaasaegne tehnika, mis üheskoos annab võimaluse Eesti põllumehel toota kõrge kvaliteediga konkurentsivõimelist kartulit,” rääkis Mälberg oma muljetest ja emotsioonidest.
Riigikogu liige jätkas: „Kogu põllumajandust mõjutab ilmastik. Meie teadlased püüavad leida Eesti oludesse sobivad agrotehnilisi võtted, et riske võimalikult palju maandada. Näiteks katsetatakse praegu kergelt teisaldatavaid ilmajaamu, ilma ennustamiseks konkreetsel põllul, et võimalikult täpseltplaneerida haiguste tõrjet. Oluline, et teadlased ei nokitse omaette laborites, vaid on tihedas koostöös ettevõtjate-tootjatega. Palju katseid tehakse just kartulikasvatajate juures. Pidevalt käib ka uute sortide otsimine, et need meie oludes ja kliimas hästi kasvaksid ja mis peamine – paremini rahuldaksid tarbija maitse-eelistusi. Tore on näha, et veidi lihtsakoeline termin „kartulivabariik” on tegelikult täidetud kõrgtehnoloogilise sisuga.”
Eesti kasvatatakse praegu ühe elaniku kohta 104 kg ja tarbitakse 90 kg kartulit aastas. Meie naabritest aga näiteks Soomes on vastavad numbrid 128 kg ja 78 kg, Lätis 298 kg ja 178 kg ning Leedus 214 kg ja 93 kg. Siit on näha, et ka meil on potentsiaali enamaks.
„Kui tänavused soodsad ilmastikuolud jätkuvad ja natuke rohkem vihma tuleks, ootavad meie kartulikasvatajad sügisel head saaki. Eelmisel aastalmüüdi arvestatav kogus kartulit Venemaale ja praegu märgid näitavad, et ka sellel aastal ei pruugi Venemaal oma kartulit jätkuda. Meil on kartulikasvatuseks sobiv kliima, olemas vajalikud teadmised ja oskused ning naabruses suur turg, et kartulikasvatus taastaks kunagise hiilguse. Nähes, millisel tasemel kasvatatakse kartulit praegu, olen veendunud, et Eesti kartulikasvatus on vägagi konkurentsivõimeline,” võttis Mälberg päeva jooksul talletunud info kokku.