Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma hinnangul tuleb NATOl ja Euroopa Liidul oma suhtumine küberrünnakutesse üle vaadata. USA teatas eile, et teisest riigist pärit sabotaaži USA arvutite vastu võib pidada sõjategevuseks ja riigi kaitsestrateegiasse viiakse sellest otsusest lähtuvalt sisse muudatused.
„USA eilne otsust näitab, et moodsas maailmas viimasel aastakümnel levinud komme teise riigi arvutivõrke rünnata, on ametlikult sõjaliseks rünnakuks hinnatud. Sellest lähtuvalt on Ühendriigid lubanud oma kaitsestrateegia ümber korraldada. Olen täiesti veendunud: NATO ja Euroopa Liit peavad siin samuti oma otsused tegema,” ütles riigikaitsekomisjoni esimees.
Raidma lisas, et kuna NATO on kollektiivkaitse organisatsioon, siis küberrünnak ühe liikmesriigi vastu on tegelikult rünnak kogu organisatsiooni vastu. „USA otsust saab tõlgendada ka nii, et Eestit tabas mõned aastad tagasi ida poolt tulev sõjaline rünnak. Selliste rünnakute kordumine tulevikus ei ole välistatud ja vajame kollektiivseid otsustus- ning tegevusmudeleid, kuidas nende puhul reageerida. Rünnaku korraldajate kiire tuvastamise võime omab kriitilist tähtsust ja siin on kindel osa Eestis juba käivitunud NATO küberkaitsekeskusel,” rääkis ta.
Raidma sõnul oli NATO kollektiivkaitset tagava artikli 5 laiendamine jutuks ka hiljutisel NATO Parlamentaarse Assamblee kevadkohtumisel Bulgaarias. „Loomulikult see Vene delegatsioonile ei meeldinud. Kohtumisel tõdeti sedagi, et strateegiate ülevaatamisele lisaks peame senisest veelgi enam keskenduma riigipiire ületavale koostööle ja infovahetusele, mis muudaks turvalisemaks nii küber- kui pärismaailma,” lausus Raidma ja lubas teema kindlasti tõstatada kuu aja pärast Euroopa Liidu parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste kohtumisel.