Reaalne kriisimaailm oma julgeolekuriskidega on tulnud meile lähemale ja kinnistab kohta meie igapäevaelus. Pärnumaal võib-olla vähem, Ida-Virumaal kindlasti rohkem. Samas tahab meie vaba ühiskond arenemist, elu- ja ettevõtluskeskkond turvalisust ja igaüks meist selleks kindlustunde omamist − see on üks Eesti iseolemise aluseesmärkidest.
Tänapäeva elus, kus sõjahirmud on avalikus inforuumis üha domineerivamad, tekib õigustatud mure ühiskonna kindlustunde nõrgenemisest. Kuidas kinnistada põhimõtet, et valmisolek on üks kindlustunde osa, mitte reageering hirmudele?
Vastus peitub tegudes, mitte pelgalt sõnades. Meie esivanemad ehitasid linnuseid, et oleks kindlam tunne ja valmisolek. Meie kätes on tänapäevase kriisikindluse ehitamine ja kaitsevõime tugevdamine. Kõikjal Eestis. Austus kõigile, kes kaitseväes, kaitseliidus, politseis, päästes, kohalikes omavalitsustes, kõigis ametiasutustes ja kodanikuühendustes ning ettevõtluses seda suure missioonitundega teevad.
1. oktoobril jõustus paljude ekspertide ühistöö tulemusel loodud kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS). Riigikaitse ja kriisihaldus said sellega selgema ja loogilisema vundamendi. Kolm eelmise põlvkonna seadust kaotasid kehtivuse ja koondati ühte. Eelmise põlvkonna seadusruum oma killustatuses jäi lihtsalt reaalsusest maha.
Riigikaitse baasmõistele lisandus Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra kindlustamise kõrvale ka elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamine.
Tegemist on esimest korda laia riigikaitse sisustamisega meie seadusruumis. Selle vajadust näeme Ukrainas, kus ka meie naaber Venemaa eirab kõiki rahvusvahelisi arusaamu, konventsioone ja humanitaarpõhimõtteid ning ründab lisaks rinnetele terroristina kogu tsiviilühiskonda.
Elupõlise kriisireguleerijana tean, et kriisiloogikad on palju universaalsemad, kui seni püütud kirjeldada, ja et lihtsamas loogikas peitub edu võimalus. Et tegelikult saame hakkama vaid koostöös ja koostoimes. Kõige selle mootoriks on tahe, initsiatiiv ja panus. Mitte pelgalt riigil, vaid meil kõigil on selles oma roll ja kriisiülesanne.
Näiteks kaitseväel meie sõjalise kaitsevõime kiirendatud väljaarendamine, kohalikul omavalitsusel koos päästeametiga elanikkonnakaitse ülesehitamine ning ettevõtlusel majanduse ja elutähtsate teenuste toimepidevuse kriisikindluse loomine.
Uus seadus annab riigi ja ühiskonna kriisideks valmisoleku raamistiku sõltumata nende iseloomust. Ehk piltlikult öeldes üleujutusest sõjani. Loob tervikliku õigusruumi ühtse mõisteaparaadiga ja ühetaolise lahendamise korralduse loogikaga. Seda nii üleriigilisel kui regionaalsel ja olulisel kohaliku omavalitsuse tasandil.
Milleks me peame valmis olema (riskianalüüs), millised on meie igaühe rollid selles (kriisiplaan ja kriisiülesanne), kui valmis me oleme ja mida selleks veel teha (õppused), kuidas keerulistes oludes hakkama saada (toimepidevus) ja koostööd korraldada (kriisikomisjon) ning palju muudki on selles seaduses lahti kirjutatud.
Universaalne kriisihalduse loogika, mis hõlmab nii riigiasutusi kui kohalikke omavalitsusi ja ettevõtlust, annab meile aluse edendada Eesti kriisikindlust ja tugevdada inimeste kindlustunnet, et koos olla valmis kõikideks väljakutseteks, mida tänapäeva maailm võib meie ette püstitada. Koos saabki suuri asju teha. Ja tulevikukriisides edukalt hakkama saada.
Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega sai kohandatud vundamenti. Ees seisab nüüd mahukas seaduse rakendamine ehk Eesti kriisikindluse ehitamise töö jätkamine. Jõudu selles meile kõigile.