Riigikogu kiitis täna heaks hädaolukorra seaduse muudatused, millega kehtestatakse varjendite rajamise nõuded ja tähtajad, luuakse õiguslik alus riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamiseks ning antakse Päästeametile elanikkonnakaitse korraldamise ülesanded.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Mati Raidma sõnul on need sammud vajalikud ühiskonna kriisivalmiduse tõstmiseks ja laiapindse riigikaitse sisustamiseks.
“Oleme mitu aastat rääkinud vajadusest arendada kiirendatud tempos välja elanikkonnakaitse. Ühiskonna ootus on selge ja tugev. Käesoleva seaduse vastu võtmisega andsime selleks seadusandliku ruumi ja aluse,” ütles Raidma.
Parlamendis eelnõu kolmandal lugemisel peetud kõnes märkis riigikaitsekomisjoni kuuluv Raidma, et elanikkonnakaitse hõlmab riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.
“Elanikkonnakaitse tegevuste loetelus on nii sise- ja sotsiaalministeeriumi kui kohalike omavalitsuste vastutusvaldkondi. Täna riigikogu heakskiidu saanud eelnõu reguleerib neist kolme. Inimestele viivitamatu ohuteate edastamise tõhustamiseks luuakse riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM. Varjumist ja varjendeid puudutav regulatsioon annab oodatud nõuded ja tähtajad,” rääkis Raidma.
“Suurendamaks inimeste valmisolekut iseseisvalt kriisiolukordades toime tulla sätestab seadus elanikkonnakaitse koolituse mõiste ja kohustuse avaliku sektori asutustele olla siin eestvedajaks. Ühtlasi kinnistub Päästeameti kui elanikkonnakaitse asutuse roll,” lisas ta.
Lõpetuseks ütles Raidma, et ühiskonna võimesse kriisiolukordadeks valmis olla ja kriisides hakkama saada peame panustama kõik. “Meil kõigil on oma roll. Nii ühiskonna liikmetena kodus ja kogukonnas kui riigikogu liikmena oma seadusandja rollis.”