Mati Raidma: 2027. aasta riigieelarve, riigikaitse ja Ida-Virumaa

Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse garantii nurgakiviks on meie kaitsevõime usutav ja reaalne tase. Mida kaitstum on riik, seda julgemalt saab majandus kasvada ning Eesti inimesed rahus elada ja oma unistusi ellu viia. Ja seda igas Eesti maakonnas.

Riigikaitsesse suunatava raha kogumahu suhtes valitseb Eestis erakondadevaheline kokkulepe: see peab olema vähemalt 5% SKPst. Rahas tähendab see üle 2,3 miljardi euro, millele lisanduvad välisvahenditest saadavad toetused. Selline suur eelarveline pingutus võib puhtalt numbreid vaadates tunduda paljudele võõras ja anonüümne. Püüan siinkohal avada kaitse-eelarvet Ida-Virumaa vaatenurgast.

Sõjaline riigikaitse

Sõjaliste võimete väljaarendamisel ei lähtuta küll geograafilisest jaotusest, kuid see mõjutab kindlasti Kirde-Eesti tegelikku kaitstust. Väevõimed arenevad ja koos sellega suureneb hind neile, kes sooviksid meie iseseisvust proovile panna. See oleks mõttetu. See ongi tihti kasutatud mõiste “heidutus” sisu ja eesmärk. Koos liitlastega on Eesti valmis kaitsma iga ruutmeetrit oma riigist.

Väevõime tugevdamiseks suunab 2027. aasta riigieelarve õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, tankitõrje ning laskemoonavarude tugevdamiseks üle 600 miljoni euro. Mehitamata õhusõidukite võime arendamisse suunatakse veel 100 miljonit eurot.

Kaitseväe kohalolu Narvas paraneb tunduvalt. 2027. aastal alustame olulise, üle 10 miljoni euro suuruse taristuinvesteeringuga Narva kaitseväelinnaku väljaarendamist. Balti kaitsevööndi väljaehitamine saab 2027. aastal lisaks Kagu-Eestile rohkem tähelepanu ja rahastust ka Ida-Virumaal.

Eesti riigikaitse tugevuses on kaitseväe kõrval oluline roll kaitseliidul. Toetus kaitseliidule suureneb selle aasta eelarvega võrreldes üle 18 miljoni euro. Suurenevad tegevustoetus ja investeeringud, aga ka noorte isamaalisele kasvatusele ja laiapindse riigikaitse arendamisele suunatud toetused. Kindlasti annab see lisatuge Alutaguse maleva arengule.

Laia riigikaitse tähenduses on järgmise aasta eelarves prioriteedid idapiiri täies mahus väljaehitamine ning sisejulgeoleku drooniseire- ja tõrjevõime arendamine.

Riigikaitse ja majandus

Riigikaitse ei tähenda vaid kaitsevõime ehitamist. Kaitsevaldkond elavdab ka Eesti majandust. Kaitsevaldkonna partneriteks on rohkem kui 2600 Eesti ettevõtet, mis tähendab tööd paljudele kohalikele ettevõtetele ja inimestele.

Samuti areneb Eestis tempokalt uus majandusharu − kaitsetööstus. Kaitse-eelarves olevad vahendid toetavad seda ka Ida-Virumaal. Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi arendus annab maakonnale nii uusi töökohti kui ka uue majandusliku impulsi. Riigipoolse panusena antakse kasutada üle 140 hektari maad ning investeeritakse taristusse (teed, ühendused ja turvalisus) kuni 10 miljonit eurot. Ettevõtja investeering on 300 miljonit eurot. Laskemoona tootmine peaks käivituma 2028. aastal.

Käivitunud on Aidu kaitsetööstuspargi rajamise protsess. Jätkatakse eriplaneeringuga, mis peaks valmima 2027. aasta suvel. Käimas on valikpakkumine, mille käigus on plaan leida Aidu kaitsetööstusparki investeerivaid tootjaid.

Kokkuvõttes on Ida-Virumaal 2027. aasta riigieelarve kaitsekuludes kindel koht ja toetus. Anname parima, et eelarve riigikogus ka sel aastal vastu võetud saab. Koos tugevdame Eesti kaitset ning majandust ja inimeste kindlustunnet.