Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütles pühapäeval Reformierakonna Üldkogul kõneledes, et valitsuses olles on erakond teinud Eesti julgeolekuhuvide eest seistes oma ajast ees olnud otsuseid.
“Juba eelmise aasta riigieelarvega nägime ette Eesti kaitsekulude tõstmise rekordilise 750 miljoni euroni aastas, mis tegi selleks aastaks 2.31% SKTst. See oli otsus, mis oli selgelt oma ajast ees. Kahjuks tuli selliseid otsuseid meil langetada veel,” rääkis Võrklaev.
“Ärkasime just 24. veebruaril teadmisega, et täiemahuline sõda ühe Euroopa riigi vastu on siiski alanud. Ent erinevalt 1. septembrist 1939 läks Eesti sellele olukorrale vastu palju kindlamas ja selgemas positsioonis,” sõnas Võrklaev.
Reformierakonna fraktsiooni esimees rõhutas, et Eesti pole enam üksi. “Eestis on nii liitlasväed kui NATO hävituslennukid, me kuulume kindlalt Euroopa Liidu ja NATO riikide sekka, kellega ühiselt oleme selles sõjas otsustavalt asunud Ukrainat toetama,” ütles Võrklaev.
Võrklaeva sõnul otsustas valitsus juba jaanuaris teha otsustavad sammud Eesti kaitsevõime tõstmiseks, võttes kiirendatud korras kasutusele 380 miljonit eurot. Teise sarnase otsuse tegi valitsus märtsis, mis tähendab kokku üle 850 miljoni täiendava euro meie kaitsevõimesse investeerimist kahe aasta jooksul.
“Kolmandaks toetasime ühena esimestest Ukrainat reaalse relvaabiga. Eestist saadetud tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse enne 24. veebruari. Kokku on Eesti Ukrainale relvaabi andnud 240 miljoni euro ulatuses ehk umbes kolmandiku oma iga-aastasest kaitsekuludest,” sõnas Võrklaev.
Ta lisas, et Riigikogu võttis veel 23. veebruaril vastu prohvetliku avalduse, milles nimetasime Venemaa tegevust kuriteoks rahu vastu ja kutsusime üles vene sõjakurjategusid uurima ja kurjategijaid karistama. “Mäletan, et pärast selle avalduse vastuvõtmist juhtus Riigikogu saalis midagi, mida igapäevaselt ei näe, saal aplodeeris püsti seistes.”
“Just tänu neile, oma ajast ees olevatele sammudele on meie peaministrist saanud selle sõja ajal üks läänemeelsete riikide eeskõnelejatest. Tema selged sõnumid, et Putin peab sõja kaotama , et gaas võib olla kallis, aga vabadus on hindamatu, et Ukraina on küll lahinguväli, aga ka kuriteopaik, on jõudnud miljonite meie liitlasteni ja tõstnud kindlasti ka Eesti riigi väärtust nende silmis. Mul on väga hea meel, et just Kaja Kallas on see, kes esindab Eestit juuni lõpus toimuval NATO tippkohtumisel, kus me küsime oma liitlastelt meie julgeoleku tugevdamist. Me ei tea veel, mida seal otsustatakse, aga teist nii head eestkõnelejat Balti riikidele ja kogu meie regioonile lihtsalt pole olemas,” lõpetas Võrklaev.
Loe kõne täisteksti siin