Täna lõppevad Eestis seni alles jäänud kõige märgatavamad piirangud, COVID-tõendi näitamise kohustus ja kella 23 meelelahutuskohtade sulgemise korraldus.Üks etapp COVIDi-kriisist on läbi. Ka ürituste piirarvud ilmselt kaovad peagi. Meie nakatumisnumbrid on tipust märgatavalt langenud, eile teatati esimest korda sel aastal alla 1000-st positiivse testist. Ka haiglasse sattunute arv langes viimase 10 päeva jooksul alla 25.
Kui Kaja Kallas aasta ja mõned nädalad tagasi ametisse astus, kirjeldas ta valitsuse otsustusprotsessi kui köielkõndimist kuristiku kohal – leevendad piiranguid liialt, ei pea vastu haiglasüsteem ja surevad need, keda muidu saaks aidata. Kaldud teisele poole, saad pankrotis ettevõtted, õpilünkadega lapsed ja nähtamatud ohvrid. Tagantjärgi vaadates võib öelda, et valitsus kuristikku ei kukkunud.
Suremuselt miljoni inimese kohta oleme Euroopa riikide edetabelis selgelt tagumises otsas, samal tasemel Rootsiga, Ida-Euroopa saatusekaaslastest pikalt ees. Ja samas on meie koolid olnud maksimaalselt lahti ja majandus kasvanud Euroopas ühena kiirematest.
Kõik see on tänu meie inimeste mõistlikule käitumisele ja meil on põhjust tänada kõiki, kes nende kahe aasta jooksul enda ja teiste tervisest hoolides olnud vastutustundlikud ja ohverdusi teinud.
Kas see tähendab, et nüüd võime endale õlale patsutada ja kriisi lõpu puhul suurema peo kokku kutsuda? Kahjuks veel mitte.
Kogemus näitab meile, et koroonakriis võib võtta uusi ja ootamatuid pöördeid. Mõnedes maailma kohtades näitab omikron jätkuvalt tõusulaineks tõusmise võimekust – näiteks Šanghais või Saksamaal. Seega tasub võimalusel jätkata ohutusmeetmetega. Eeskätt soovitan endiselt ennast tingimata vaktsineerida ja ka tõhustusdoos teha. Nüüd saavad selle ette võtta ka need, kes koroonatõendit varem sundvaktsineerimiseks pidasid.
Kuigi teadmine koroonaviiruse kohta on üksjagu edasi läinud, siis vaktsineerimise soovitus on arstid ja teadlased edastanud kogu kriisi jooksul ja näeme ka praegu, omikroni mutantviirus suudab vahel varasemast immuunsusest läbi murda, aga haiglasse vaktsineeritud inimesed peaaegu ei satu.
Tõhustusdoosi saanute puhul on ka nakatumine vähemtõenäoline. Saan seda kinnitada ka enda näitel, kuigi COVID sai mind nüüd pärast kolme doosi siiski kätte, põdesin seda oluliselt kergemalt, kui kuu varem mind kimbutanud grippi, mille vastu kaitsesüst mul puudus.
Ka maskikandmine, eriti kohtades, kus inimesed on tihedalt ja hulgakaupa koos, tasuks endale harjumuseks võtta. Jah, ma tean, et on inimesi, kes lootsid, et see kohustus samuti kaob, aga terviseamet soovitas selle hetkel veel kehtima jätta.
Pikemas plaanis muutub maskikandmine ilmselt soovituseks, aga me oleme suutnud seni koroonapiirangute küsimustes suutnud lähtunud just teadusnõukoja otsustest ja teeme seda ka maskide puhul. Kes pole leidnud veenvaid argumente maskikandmise mõjust nakatumisele soovitan lugeda näiteks USA terviseameti lehte, kuhu koondatud suur hulk teadusuuringuid.
Ka muud omandatud tarkused – haigena enda testimine ja koju jäämine ning käte tihedam pesemine tasuks oma harjumuste arsenali kindlasti alles jätta. Kui me nii käitume, siis on lootust, et vähemalt suve lõpuni saame koroonaviirusega maadlemise asemel keskenduda teistele meid tabanud kriisidele, millest samuti, paraku, puudust ei ole.