Kui soovime tulevikus väärikat ja oma senisele sissetulekule võimalikult ligilähedast sissetulekut, peame sellesse ka panustama. Midagi keerulist siin pole, tuleb hoolitseda, et sissetulekud oleksid ametlikud ja maksud makstud, siis kasvab ka I samba pension. Samuti tuleb veenduda, et oleks olemas II sammas ning alustada tuleks ka III sambasse kogumisega, et tagada endale tulevikuks täielik kindlus. Nüüd on ka riik selle paindlikumaks ja soodsamaks teinud, kirjutab riigikogu liige Mart Võrklaev.
Esmalt esimesest sambast ehk riigi poolt makstavast pensionist. Valitsuses on kokku lepitud, et pensionite indekseerimine jätkub kokkulepitud kujul, nii et pension käib läbi selle elukalliduse muutustega kaasas. Pensionid on viimase viie aasta jooksul kasvanud kiiremini kui keskmine palk ja inflatsioon – keskmise pensioni ostujõud jõudis 2019. aasta ehk kriiside eelsele tasemele 2024. aastal (keskmise palga ostujõud jõuab samale tasemele alles 2028. aastal). Kui 2019. aastal oli keskmine pension 483 eurot, siis 2025. aasta 1. aprillist tõusis see 817 eurole ehk kuue aastaga on tõus olnud 69 protsenti.
Kas ainult esimene sammas on aga piisav muretuks pensionipõlveks? Kahjuks mitte, hetkel moodustab keskmine riiklik pension alla 50 protsendi inimese viimasest töötasust ja see on tuleviku vaates langevas trendis.
Pensionieas oma töötasule lähema sissetuleku tagamisel tulevad appi pensioni II ja III sammas, kuhu kogumist riik maksusoodustustega motiveerib ning võimendab. Ka aeg ja liitintress töötavad meie kasuks, selle vastu ei saa.
Terve rida maksusoodustusi
Selleks, et inimesi pensioniks koguma motiveerida, on riik loonud rea maksusoodustusi. 2025. aasta algusest saab varasema kahe protsendi asemel oma brutopalgast ilma tulumaksuta II sambasse suunata neli või kuus protsenti. Sellele lisandub riigi poolt I pensionisamba arvelt inimese isiklikule pensionikontole neli protsenti, lisaks loomulikult ka fondi tootlus.
2020. aastal lõhkus Isamaa erakonna eestvedamisel EKREIKE valitsus II pensionisamba. Selle lammutustöö kõige suuremad kaotajad olid noored inimesed, kes Isamaa vastutustundetu propaganda peale oma tuleviku pensioniraha välja võtsid ja selle ära kulutasid. Paraku tähendas see väljunutele, et järgneva kümne aasta jooksul süsteemiga uuesti liituda ei saa ning arvestades liitintressi efekti, mõjutabki see piirang kõige rohkem nooremate vanusegruppide pikaajalist pensionivara kogumist.
Plaanime nüüd seda piirangut leevendada viiele aastale. Mõistagi ei tähenda see sambast lahkunutele, et kulutatud pensioniraha oleks võimalik tagasi saada, kuid mida varem taasalustada järjepidevat kogumist, seda suurem on tulevikus ka igakuiselt kontole laekuv summa.
On mõistetav, et oma karjääri alguses, kus sissetulekud võivadki olla pigem väiksemad, võib tekkida vajadus teha raskeid valikuid – kas panustada iga kuu kaks, neli või kuus protsenti oma brutopalgast II pensionisambasse ja sellega oma tulevikku kindlustada või koguda raha oma esimese kodu sissemaksuks. Ideaalmaailmas oleks vaja teha mõlemat, kuid alati võib ka tekkida olukordi, mis võivad viia noore inimese keeruliste valikute ette – kas valida üks või teine ehk kas koguda II sambasse või kasutada sama raha hoopis kodu sissemaksuks.
22 protsenti tootlust automaatselt tagatud
Oleme pakkunud välja lahenduse, mis võimaldaks edaspidi teha mõlemat korraga ehk II sambasse kogutud raha arvestaks pank eluasemelaenu sissemaksu puhul tagatisena. See tähendab, et noorel, kes soovib vastutustundlikult oma tulevikku panustada, on võimalik suunata näiteks kuus protsenti oma igakuisest brutopalgast II sambasse. Kuna II samba makse toimub enne tulumaksuarvestust, on juba 2025. aastal 22 protsenti tootlust sellelt tagatud. Ühel hetkel, kui sambas korralik kapital olemas, saaks sama summa eest teha kodu sissemakse ning vastutustundlikult laenumakseid tasudes oleks seeläbi olemas nii oma kodu kui ka pensionipõlveks korralikult kosunud II sammas.
Lisaks saab jätkuvalt maksuvabalt investeerida III sambasse – 15 protsenti aasta sissetulekust ja kuni 6000 eurot, millelt riik tagastab tulumaksu ehk jällegi, 22 protsenti tootlust on siingi automaatselt tagatud, järgneva aasta veebruaris tuludeklaratsiooni esitades kannab riik kuni 1320 eurot arvele tagasi. Selle saab kohe uuesti III sambasse investeerida ja järgmisel aastal jälle 22 protsenti tulumaksuvabastust – teisisõnu kasvatab raha ennast ise ning seda kõike riigi maksusoodustuse arvelt, millele lisandub pensionifondi investeeringute tootlus. 2026. aastast, kui muutub tulumaksumäär, on aga nii II kui III samba tulumaksuvõit juba 24 protsenti.