Eesti saab sel nädalal endale parima võimaliku rahandusministri. Soovin Jürgenile jõudu ja edu!
Ei saa öelda, et annaksin portfelli talle üle kerge südamega. Liiga palju on seal veel keerulisi, valusaid ja vahel isegi võimatuna näivaid otsuseid. Teisalt on palju olulisi samme astutud, mõnes kohas ammu rohtu kasvanud radadele esimesed jäljed ette tallatud.
Nagu ma korduvalt olen öelnud, siis raske ei ole mitte raha kuskile juurde anda, vaid kõige keerulisem on seda ära võtta. 463 päeva jooksul rahandusministrina tegime valitsuses neid otsuseid kokkuhoiukohtade näol nelja aasta peale üle 1 miljardi euro jagu.
Konkreetsemalt: eelmisel suvel kõikide ministeeriumite peale otsustatud ja sisuliste meetmetega täidetud kokkuhoiukohad 367 miljonit, eelmises valitsuses Isamaa poolt välja pressitud perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine 480 miljonit ning enne käesoleva aasta suve tehtud negatiivse lisaeelarvega 2024 ja järgnevate aastate peale 213 miljonit.
Töö- ja unetunde lugemata
Jah, ka maksutõusud on „raha äravõtmine“, aga see ei ole olnud kunagi minu ametiaja prioriteet number üks, vaid selle kõrval – ja kahjuks mõneti ka taustal – on käinud veel intensiivsem töö kokkuhoiutegevustega.
Maksumuudatuste ja kokkuhoiu tulemusel tõstsime meie kaitsekulud järgnevateks aastateks üle 3% SKPst ehk nelja aasta peale suunasime riigikaitsesse üle 1,1 miljardi euro täiendavaid vahendeid. Samal ajal parandasime 2024. aasta eelarve seisu ehk viisime kulud tuludele lähemale 500 miljoni euro võrra. See tähendab, et viisime eelarve jätkusuutlikule rajale ja tagasime, et eelarve defitsiit jääb alla 3% SKPst, mis on ka Eesti ja Euroopa eelarvereeglitega kooskõlas.
Ükski sent miljardist ei tulnud nendele ridadele lihtsalt, vaid selle taga on töö: peamurdmine, arutamine, veenmine, otsustamine, põhjendamine. Vahel taganemine, leppimine ja siis jälle otsimine, arutamine ja veenmine. Töö- ja unetunde lugemata, sest lisaks juba konkreetsete meetmetega otsustatud 1 miljardi suurusele kokkuhoiule vajas täitmist riigi 2024–2027 eelarvestrateegias kokku lepitud täiendavad kokkuhoiukohad läbi nulleelarve ja eelarverevisjoni protsessi.
Ülesanne, mille endale seadsime, oli päris ambitsioonikas: hoida kulusid kokku 2025. aastal 150 miljonit, 2026. aastal 200 miljonit ning 2027. aastal 275 miljonit eurot.
Aastal 2025 planeeritud 150miljonilise kokkuhoiu või lisatulude kohustus oli rahandusministeeriumil, sotsiaalministeeriumil ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil. Saan kinnitada, et rahandusministeeriumi osa rehkendusest on praeguseks suures osas tehtud.
Olen südamest tänulik
Mul on hea meel, et uues koalitsioonileppes on hädavajalikud kokkuhoiud samades suurusjärkudes järgnevate aastate peale jagatud, ning võin kinnitada, et väljatöötatud ja proovitud eelarverevisjoni ja nulleelarve metoodika on nende eesmärkide läbimõeldult elluviimiseks hea tööriistana juba olemas.
Kuigi kärpimine ei ole oma sisult samuti midagi muud kui otsused, mis lõpuks mõjutavad inimese või pere rahakotti, ligipääsu teenustele, asjaajamise mugavust või üldist rahulolu eluga, siis usun, et need on olnud õiglased ja vajalikud. Olen südamest tänulik kõikidele inimestele rahandusministeeriumis ja valitsuses, kellega koos me seda tööd teinud oleme.