Sotsiaaldemokraatide peaministrikandidaat Jonatan Vseviov leiab, et Eesti on valmis astmeliseks tulumaksuks. Mina ei ole sellega nõus. Astmeline tulumaks ei tee maksusüsteemi õiglasemaks, sest see karistab neid toimekaid inimesi, kes rohkem pingutavad.
Alustame faktidest. Ühetaolise maksumäära juures maksavad kõrgemapalgalised juba praegu tulumaksu absoluutselt rohkem, sest nende maksustatav tulu on suurem. 3000 eurot kuus teeniv inimene annab tulumaksuks umbes 17 protsenti brutopalgast, keskmise palga saaja 15 protsenti. Kui keegi räägib, et kõrgemapalgalised «ei panusta piisavalt», siis see lihtsalt ei vasta tõele. 1000 eurot teeniv inimene maksab tulumaksuks 5,8 protsenti palgast ning 700 eurot teeniv inimene tulumaksu ei maksa. Pensionäridel on see määr veel kõrgem ehk 776 eurot.
Vähem kui kümne aastaga oleme tõstnud maksuvaba tulu 180 eurolt 700 eurole kuus. See on olnud Reformierakonna teadlik valik vähendada madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust. Selle aasta algusest kaotasime ka maksuküüru. Me ei pidanud õigeks, et õpetajat, päästjat, politseinikku ja meditsiiniõde maksustatakse kõrgema määraga vaid seetõttu, et ta on oma töös edasi jõudnud. Keskmise palga saaja saab tänu sellele muudatusele aastas 1848 eurot rohkem kätte. See on päris raha päris peredele.
Nüüd tahavad sotsiaaldemokraadid selle sammu tagasi pöörata. Loogika ei lähe kokku, kui ühelt poolt räägitakse, et riik vajab rohkem raha, aga teiselt poolt tahetakse maksustada just neid, kes rohkem teenivad ja rohkem panustavad. Aus oleks värskel peaministrikandidaadil ka välja öelda, kes on need «rikkad», kes peavad tema hinnangul hakkama kõrgemat tulumaksu maksma. Kui soovida katta kõiki sotside raha jagamise soove, siis jõuame üpris kiiresti tulemuseni, et sotside soov on panna kõrgemat tulumaksu maksma meie keskklass ja maksuraha jääb veel puudugi.
Eesti edu üks aluseid on olnud lihtne, läbipaistev ja konkurentsivõimeline maksusüsteem. Tax Foundation on hinnanud Eesti maksusüsteemi OECD riikide seas konkurentsivõimelisimaks 13 aastat järjest. See ei ole juhus, vaid teadlike valikute tulemus. Lihtne maksusüsteem toob investeeringuid, loob töökohti ja annab inimestele julguse ettevõtlusega alustada. Astmeline tulumaks saadab vastupidise signaali, mis ütleb, et mida rohkem pingutad, seda rohkem riik sinult võtab.
Väikese ja geopoliitiliselt keerulises asukohas riigina ei saa me endale lubada maksusüsteemi, mis peletab talente ja kapitali. Meie konkurendid Lätis ja Leedus jälgivad hoolega iga meie sammu. Iga ettevõtja, kes valib Eesti asemel mõne teise riigi, tähendab vähem töökohti, vähem palka ja vähem maksutulu.
Maksukoormus on Eestis 2026. aastal 35,2 protsenti SKPst. Me rahastame sellest riigikaitset, haridust, tervishoidu ja sotsiaalset turvavõrku. Aga ükski neist asjadest ei saa olla jätkusuutlik, kui me lööme jalgealuse alt ära toimekatelt inimestelt ja ettevõtetelt, kes selle raha loovad. Enne kui midagi ümber jagada, peab keegi selle kõigepealt teenima.
Majandus on meie julgeoleku alus. Astmeline tulumaks ei tee Eestit õiglasemaks, vaid karistab töökust ja ettevõtlikkust. Seda eksperimenti oleme juba kord näinud ja teame, kuhu see viib. Reformierakonna eestvedamisel me sinna tagasi ei lähe.