Tegeleme Riigikogus praegu valitsuse palvel kiirendatud korras lisaeelarvega, et saaksime märtsis kehtestatud piirangute mõjul pihta saanud ettevõtetele abi pakkuda. Praeguse plaani järgi peaksime lisaeelarve võtma vastu aprilli keskel ja rahandusministri sõnul saab siis kohe hakata ka leevendusmeetmeid rakendama. Lisaeelarve üldine mõte on see, et kui piirangud ühel hetkel leevenevad, siis on ettevõtjad valmis päevapealt startima ja Eesti elu taas käima tõmbama.
Kõige olulisemaks toetuseks on lisaeelarves palgatoetus, mida makstakse neile ettevõtetele, kes kriisieelse ajaga võrreldes on kaotanud vähemalt poole käibest. Eelmisel kevadelgi väga populaarseks osutunud toetuse mõte on hoida töökohti valdkondades, kus piirangute tõttu tegevust praegu ei toimu. Palgatoetuseks on märtsis ja aprillis ette nähtud 140 miljonit eurot. Aasta lõpuni jätkub ka haigushüvitise maksmine alates teisest päevast, et vältida nakatunud inimeste soovi viirusega tööle asuda.
Lisaks näeb eelarve ette 19 miljoni eurose erakorralise toetuspaketi neile ettevõtetele, kelle kuludest moodustavad palgad väiksema ja püsikulud suurema osa. Riik toetab ka 25 miljoniga toitlustus-, majutusja spaaettevõtteid, täiendavalt toetame kultuurisektorit ja rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks juba tehtud kulutusi.
Eraldi toetus, kokku 46 miljonit, on ette nähtud kohalikele omavalitsustele. Mõte on selles, et katta linnadel-valdadel seoses kriisiga tekkinud kulutusi ning teha ka investeeringuid, mis keerulisel ajal majandust elavdavad ning aitavad tulevikus viirust kontrolli all hoida. Näiteks soovitab valitsus investeerida koolide ventilatsioonisüsteemidesse ning paigaldada klassidesse CO2 taset näitavad andurid.
Haridussüsteemi toetamiseks näeb lisaeelarve ette kokku 14 miljonit eurot, mille peamine eesmärk on tasandada kriisist tekkinud õpilünkasid näiteks suvel toimuvate õppelaagritega. Samuti toetatakse 6 miljoni euroga erahuvihariduse ja -tegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajaid. Vahendid on ette nähtud ka distantsõppeks vajalike sülearvutite soetamiseks ning kiire internetiühenduse loomiseks.
Lisaks majandusele on lisaeelarves väga selge fookus tervishoiusüsteemil. Eesmärk on toetada vaktsineerimist, mille lisakulutusteks eelmine valitsus paraku raha ette ei näinud. Lisaeelarvega luuakse võimekus asuda maikuus, kui riskigruppide enam kui 360 000 inimest on omad sutsud kätte saanud, juba tõelise suurvaktsineerimise käigus ülejäänud elanikkonda süstima. Selleks luuakse elukohalähedased vaktsineerimispunktid ja pannakse paika suuri rahvahulki hallata suutev logistika.
Selge on, et majandus- ja viirusekriisi lahendamine pole teineteisega vastuolus, vaid kiireim tee majanduse taastumiseks on viiruse enda ühiskonnast välja juurimine. Just sellega lisaeelarve ka tegeleb ja seetõttu loodan, et saame selle aprilli keskel ka vastu võtta. Et saaksime aprilli lõpust piiranguid leevendama hakata, sõltub aga meie kõigi ühisest pingutusest: kanname jätkuvalt maske, piirame oma kontakte ja võimalusel vaktsineerime ennast!