Kehtiv hoiu-laenuühistute regulatsioon on ajale jalgu jäänud ja vajab riigikogu rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva sõnul läbipaistvuse ja järelevalve puudumise tõttu muutmist. Parlamendis täna esimese lugemise läbinud eelnõu jõustudes peaksid hoiu-laenuühistud saama hiljemalt 2028. aasta lõpuks panga või ühistupanga tegevusloa.
“Mäletame hästi viimastel aastatel toimunud ERIALi ja Eesti Arengu hoiu-laenuühistu maksejõuetuse juhtumeid, kus sadu inimesi jäi oma rahast päevapealt ilma. Selliseid olukordi tuleb meil tulevikus vältida,” rõhutab Võrklaev.
Võrklaev selgitab, et uus seadusemuudatus rakendub kolmes etapis ja on jaotatud ära nelja aasta peale, et anda tegutsejatele piisav üleminekuaeg.
“Esimeses etapis ehk alates käesoleva aasta 1. novembrist, kui seadus kehtima hakkab, ei saa enam uusi hoiu-laenuühistuid moodustada,” ütles Võrklaev. “Teise etapi muudatused rakenduvad 2026. aasta 1. juulist, mil ei või enam uusi hoiuse- ja laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate lepingute kehtivust pikendada.”
Kolmandas etapis rakendatakse Võrklaeva sõnul muudatused, mille järgi peavad hoiu-laenuühistud saama hiljemalt 2028. aasta lõpuks panga või ühistupanga tegevusloa.
“Kui seda ei tehta, tuleb finantstegevus senisel kujul lõpetada. Kui ühistu panga tegevusluba ei saa, võib ta jätkata tavalise tulundusühistuna. Hoiuste kaasamine on sel juhul keelatud, kuid säilib võimalus osutada tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene,” ütles rahanduskomisjoni liige.
„Eestis on hoiu-laenuühistute nõuded ühed paindlikumad Euroopas. Teistes riikides, näiteks Soomes, Leedus, Saksamaal ja Iirimaal, toimub hoiuste kaasamine peamiselt ühistupankade kaudu. Ka meie liigume selles suunas, et pakkuda hoiustajatele võrreldavat kaitset,“ lisas Võrklaev.