Eilsed kõnelused Genfis andsid oodatud tulemuse. Jääb mulje, et Venemaal on hetkel silme ees vaid üks eesmärk – saada oma ultimaatumile USAlt ja NATOlt eitav vastus, et sellega võita vabad käed oma “julgeolekumurede” lahendamiseks.
Vene delegatsiooni juht Sergei Rjabkov ei jätnud kellelegi kahtlust – Venemaad huvitab ainult NATO diplomaatiline enesehävitamine ehk lubadused mitte laieneda ning eemaldada liitlaste kohalolek idatiivalt. Eriti küünilised olid Rjabkovi sõnad aga sellest, et Venemaa ei kavatse rünnata Ukrainat, olgugi, et Kiiev “on kõigi Venemaa linnade ema”. Ainuüksi eilse päeva jooksul hukkus Ukrainat kaitstes kaks kaitseväelast. Sõda Ukrainas käib juba 2014. aastast.
Tegelikult vajab julgeolekugarantiisid hoopiski Ukraina. Kahjuks on nii USA kui NATO võtnud Venemaaga üldse rääkida alandava ultimaatumi tingimuste üle ajal, kui me peaksime Venemaad selgelt vastustama nende agressiooni eest Ukraina vastu ja sundima Kremlit sõjaga ähvardamisest loobuma. Miks soovivad 67 protsenti ukrainlastest oma riigi liitumist NATO-ga? Üksnes seepärast, et kaitsta ennast impeeriumit tagasiihkava Venemaa rünnakute eest.
Mis edasi?
Homsel NATO-Vene Nõukogu koosolekul saab Venemaa ilmse signaali, et NATO ei saa vastu võtta Moskva esitatud ultimaatumit. Neljapäeval Viinis toimuv OSCE kohtumine midagi ei muuda. Seejärel esitab Rjabkov ettekande Putinile, et oodata järgmist otsust. Kas see tähendab kõneluste lõpetamist ja Ukraina vastase agressiooni laiendamise algust, me veel ei tea. Igatahes on praegu oluline, et meie liitlased eesotsas USA-ga võtaksid väga tõsiselt nii Ukraina toetamist vajaliku kaitserelvastusega ning NATO idatiiva tugevdamist heidutuse eesmärgil.
Eesti ja meie liitlaste huvides on mõistagi ära hoida kogu Euroopa julgeolekut ähvardava sõjalise konflikti laienemise ärahoidmine. Seda on võimalik ennekõike siis, kui NATO liitlased ja Euroopa Liidu liikmesriigid hoiavad kokku, tugevdavad demokraatliku vaba ruumi kaitset ning survestaksid läbimõeldud pikaajalise strateegia kaudu Venemaad oma agressiivsest välispoliitikast tagasi tõmbuma.