Tegemist oli tüüpilise maskirovkaga ehk pettemanöövriga, mille eesmärgiks oli ühtaegu Lääne uinutamine ja samas hirmutamine. Kreml püüab sellega ära hoida Lääne proaktiivsemat käitumist. Jäetakse mulje, justkui Venemaa on valmis taanduma ja sõber olema, kui Lääs hoidub uutest sanktsioonidest või Ukraina jõulisest toetamisest.
Putin ei teinud teatavaks ühtegi välis- või geopoliitilist avangut (Valgevene või Donbassi liidendamine, nagu spekuleeriti), kuid jättis kõik edasised taktikalised valikud lauale, sealhulgas jõu kasutamise võimaluse Ukrainas või mujal.
Putin rääkis punastest joontest, mida (Lääs) ei tohi ületada. Kus need jooned on, jättis Putin enda teada. Ehk siis joon võib olla paindlik ja sõltub Kremli hetkemeeleolust.
Putin andis mõista, et Venemaa provotseerijad saavad hävitava vastulöögi. Sellega jättis ta avatuks võimaluse, et just provokatsioonid Ukrainas võivad anda Kremlile võimaluse sõjajõu rakendamiseks. Ehk tõlgituna – kui Venemaa tahab Ukraina vastu agressiooni laiendada, ei hoia teda miski tagasi. Provokatsioonide esilekutsumine (a la Mainila 1939) pole kahjuks probleem.
Putin hoidis selgelt fookuses Valgevenet ja Ukrainat, andes mõista Venemaa esmastest strateegilistest huvidest. Ukraina puhul rääkis ta president Janukovitšist ja riigipöördest, vihjates sellega, et president Zelenski on justkui illegaalne riigipea. See pole küll uus narratiiv, kuid ikkagi väga tähenduslik praeguses pingete kasvu olukorras.
Valgevenest rääkides kurtis Putin, et sõjalise riigipöördekatse avastamine pole Läänes leidnud mingit vastukaja. Kreml sidus mõlemad “riigipöörde jutud” üheks looks. Seega on mõlema riigi suunaline tegevus Moskva esmatähelepanu all lähematel aegadel. Ehk (kassihiire) mäng jätkub.
Kokkuvõte – Venemaa on valmis Läänega rääkima, kuid ainult omadel tingimustel. Nende tingimuste hulka kuulub Lääne mõju taandamine Ukrainast ja Valgevenest ning Venemaa demokraatide toetamise lõpetamine ehk Venemaa siseasjadesse sekkumisest loobumine, nagu Kreml seda kirjeldab.
Vahetult pärast Putini kõne lõppu algasid erinevates Venemaa linnades meeleavaldused Aleksei Navalnõi toetuseks, kellest mõistagi ei rääkinud Putin ise sõnagi. Eks õhtuks paistab, millise ulatuse need võtavad ja kui vägivaldseks need võimude poolt keeratakse.