Eesti õhupiiri reedeõhtune rikkumine kolme Vene ründelennuki poolt ligemale 12 minuti jooksul kinnitab, et NATO peab idatiiva õhudomeenis heidutuse tugevdamiseks tegema kiired ja mõjuvad otsused, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Valitsuse otsus algatada NATO leppe artikkel 4 alusel liitlaste vahel konsultatsioonid oli õige ja vajalik samm. Eelmisel nädalal tegi seda Poola pärast Vene droonide sisselendu ning sellele järgnes heidutusmissiooni Eastern Sentry käivitamine.
Eesti õhuruumi rikkumine kinnitab veelkord, kui oluline on liitlastel võimalikult kiiresti liikuda õhuturbe missioonilt edasi õhukaitse missioonile. On täiesti ilmne, et Läänega varjatud sõjas oleval Venemaal kasvab isu siis, kui ta tunnetab karistamatust ja vastase nõrkust või otsustuskindluse puudumist.
Ma tuletan meelde, et 2015. aastal lasid meie NATO liitlased türklased alla venelaste ründelennuki SU-24 selle järel, kui viimane oli 17 sekundiks sisenenud Türgi õhuruumi. Venemaa peab teadma, et NATO õhuruumi rikkumistel on tagajärjed.
Viimastel nädalatel on Venemaa eskaleerinud oma agressiivset käitumist nii vahetul lahinguväljal Ukrainas (eilne öö oli taas Ukraina taevas väga rahutu, enam kui 500 venelaste drooni ja raketti olid rünnakul) kui väljakutsuvalt NATO liikmete suunal (Soome, Poola, Rumeenia, Eesti).
Venemaa pole oma strateegilisi eesmärke muutnud – nad tahavad vallutada ja allutada Ukraina ning hävitada NATO. Mis on meie, NATO, strateegiline eesmärk?
Siin ongi peidus suurim probleem. Jah, NATO on seatud oma liikmeid kaitsma ja vaenlast heidutama. Kuid Euroopas vältava suure sõja ajal, kus meie vaenlase üheks eesmärgiks on NATO enda hävitamine, peab meie strateegiline eesmärk olema selgem ja kindlasõnalisem.
NATO strateegiliseks eesmärgiks lisaks kollektiivkaitse tagamisele ja heidutuse usutavusele peab olema Ukraina võidule aitamise kaudu Venemaa agressiooni purukslöömine. Üksnes siis, kui Ukrainast on saanud NATO liikmesriik ning seeläbi on ka alliansi heidutusjõud mitte üksnes Venemaale selge, tagab meie julgeoleku ja õiglase rahu pikemaks ajaks.
Selle saavutamiseks on aga oluline samm Balti õhuruumi heidutusmeetmete kiire tugevdamine, mis tagaks parema valmisoleku kõigi ohtuda õigeaegseks neutraliseerimiseks. Kui vaenlane teab, et me kaitseme oma õhuruumi KÕIGI vahendite ja sammudega, siis see mõjub.
Keskpäeval kogunevad kaitseministeeriumis riigikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni liikmed, et saada tervikpilt toimunust ja arutleda meie julgeoleku tugevdamiseks vajalike sammude üle.