Eesti välispoliitika keskmes on järjepidevalt olnud rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtete ning kokkulepitud reeglitel toimiva maailmakorra kaitsmine. Sellise korra lagunemine oleks väga suureks ohuks meie julgeolekule, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) sotsiaalmeedias ÜRO resolutsiooni hääletuse järgselt, kus Eesti toetas Iisraeli okupatsiooni lõpetamist Palestiinas.
Seoses Lähis-Ida konfliktiga on Eesti hoiak olnud järjepidevalt kõiki samme toetav, mis tagaks kestva ja vastastikku austava rahu saavutamise. Kuna Eesti ei ole tunnustanud Palestiinat iseseisva riigina, siis on meie püsiv seisukoht ÜRO hääletustel olnud seni pigem neutraalne. See ei tähenda, et me ei toetaks näiteks kahe riigi lahendust. Selle saavutamine on aga võimalik üksnes mõlema osapoole valmisolekuga alustada rahuläbirääkimisi. See tähendaks ka seda, et Palestiina aladel laiemat populaarsust omav Hamas peaks lõpetama oma terroristliku tegevuse ja loobuma eesmärgist hävitada Iisraeli riik.
Välisministeerium on põhjendanud viimaseid hääletusotsuseid muuhulgas vajadusega leida laiemat toetust Venemaa agressiooni rahvusvaheliseks taunimiseks Ukrainas. Rahvusvahelise õiguse kontekstis topeltstandardite retoorika eeskätt Araabia riikide poolt on mõistetav, kuid Palestiina küsimus on palju nüansseeritum ja sisaldab hoiakute kujundamisel ka eelpool mainitud terroristlike organisatsioonide ja nende suursponsorite tegevusega arvestamist.
ÜRO Peaassambleel sellel aastal toimunud hääletused Palestiina küsimuses on tekitanud Eesti ametliku hoiaku osas avalikku tähelepanu ning on tekkinud küsimused sellest, kas Eesti välispoliitikas on seeläbi aset leidnud kursimuutus. Seda arutab riigikogu väliskomisjon oma 7. oktoobri istungil koos välisminister Margus Tsahkna ja kantsler Jonatan Vsevioviga.