Juba sel neljapäeval teeb Tallinna linnavolikogu otsuse, kas 20 munitsipaalkooli võivad jätkata pärast 2026. aasta septembrit 7.–9. klassides õppetööd vene keeles. Kogu sellele eelnenud arutelu kinnitas veelkord, et Keskerakond ei ole tegelikult üleminekust huvitatud ning püüab seda pidurdada kõigi võimalike vahenditega, esitades seda oma valijate kaitsmisena.
Kui soovite teada, mida keskerakondlased tegelikult eestikeelsele haridusele üleminekust arvavad, siis ei ole mõtet kuulata Mihhail Kõlvarti pateetilisi sinimustvalgeid sõnavõtte. Neis on palju demagoogiat ja vähe ausust. Mõned linnavolikogu saadikud väljendavad end aga palju otsekohesemalt ning annavad üsna täpselt edasi partei tegeliku hoiaku, mis nende valijaid hästi kõnetab.
Sisuliselt ei ole see retoorika aastakümneid muutunud. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor ja linnavolikogu liige Deniss Presnetsov räägib intervjuudes õpetajate puudusest ning sellest, et 7.–9. klassi õpilastel on keeruline õppida reaalained muus keeles. Tema sõnul on need ained paljudele rasked isegi emakeeles. Samuti tunnistab Presnetsov, et laste eesti keele oskus ei ole piisav – millest siis veel füüsika õpetamisest rääkida.
Sotsiaalmeedias toetab teda teine keskerakondlasest linnavolikogu saadik Grigori-Kazimir Seliverstov, kes süüdistab valitsust totaalses russofoobias ja leiab, et venekeelsetel lastel peab olema õigus õppida vene keeles, sest tegemist on rahvusvähemuste esindajatega, kes maksavad makse. Lisaks meenutab talle positiivselt nõukogude aeg, mil eestlased ja venelased õppisid eri koolides. Tänaseid võime süüdistab ta selles, et nad ei taha sellest isegi rääkida.
Mul tekib aga täiesti õigustatud küsimus: millega tegelesid kõik need aastad Tallinna venekeelsed koolid, kui tulemuseks on see, et ligi pooled põhikooli lõpetajad ei omanda isegi B1-tasemel eesti keelt? See tähendab, et neile on suletud tee gümnaasiumisse, ülikooli ja isegi kaitseväkke. Üheksa aastat peaks olema täiesti piisav aeg vähemalt ühe võõrkeele omandamiseks. Kuid ei – kõik need 17 või 18 aastat, mil Keskerakond Tallinnas võimul oli, kaitsti teie lapsi aktiivselt eesti keele eest. Huvitaval kombel ei kaitse nad samamoodi omaenda lapsi, vaid saadavad nad õppima eestikeelsetesse koolidesse.
Isegi kui praegu ei oleks probleemi aineõpetajate puudusega, kellel on vajalik C1-tasemel keeleoskus ja kvalifikatsioon, ei muudaks see asjaolu, et enamik 7.–9. klassi õpilasi ei oleks ikkagi valmis eestikeelseks õppeks. Põhjus on lihtne: osa koole ei saanud selle ülesandega hakkama ning linnavõim ei nõudnud neilt seda ka piisava järjekindlusega.
Suurim probleem on selles, et osa Keskerakonna linnavolikogu saadikuid usub endiselt siiralt, et eestikeelsele haridusele üleminek tähendab russofoobiat ja rahvusvähemuste diskrimineerimist ning et vene emakeelega lastel peaks olema võimalus ka tulevikus õppida vene keeles.
Mingil põhjusel ei räägi need samad saadikud aga sõnagi sellest, et hea eesti keele oskus ja soovitavalt ka mitme võõrkeele oskus annavad noorele inimesele rohkem võimalusi hariduse omandamiseks, eneseteostuseks, tööturul hakkamasaamiseks ja lihtsalt vabamaks eluks. Palju lihtsam on mängida inimeste tunnetel, rääkida tõrjutusest ja vihast, kui liikuda koos nendega edasi ning aidata neil areneda ja haridust omandada.
Lasnamäel on eestikeelsed koolid, näiteks Laagna Gümnaasium ja Kuristiku Gümnaasium, kuhu venekeelsed pered on juba aastaid oma lapsi õppima pannud. Millegipärast ei räägi seal ei vanemad ega lapsed russofoobiast ega diskrimineerimisest. Neid huvitavad hoopis praktilised küsimused: kuidas tulla toime õppetööga, kuidas valmistuda eksamiteks ja kuhu pärast kooli edasi õppima minna.
Kui Keskerakonna saadikud jätkavad sama vastutustundetut käitumist noorte suhtes, siis ei imesta ma sugugi, kui ka kümne aasta pärast kuuleme taas jutte russofoobiast, diskrimineerimisest ja sellest, et vene lapsed ei ole eestikeelseks õppeks valmis. Tegelikult ei kaitse need populistid noori mitte millegi muu eest kui võimaluse eest saada enesekindlaks, vabaks ja haritud inimeseks. Sest kes siis pärast hääletab nende poolt?