Septembris lõin eestikeelsele haridusele ülemineku toetusgrupi, mis on mõeldud vene keelt kõnelevatele lapsevanematele ja täiskasvanutele, kes õpivad eesti keelt. Üllataval kombel tekitas kõige enam arutelu just täiskasvanute keelekursused ning tasemeeksamite ettevalmistus ja sooritamine, kirjutab riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.
Kohtumise tulemusena esitasin Haridus- ja Noorteametile mitmeid küsimusi ja ettepanekuid, mis võiksid hõlbustada eksamiks valmistumist ja tõsta eksami sooritamise protsenti.
Kõige populaarsem on endiselt B1-taseme eksam, mis on vajalik kodakondsuse taotlemiseks. 2023. aastal registreerus sellele eksamile 3190 inimest, kellest sooritas edukalt 1592 ehk 53%. Võrdluseks: C1-taseme eksamile registreerus 1784 inimest, kuid eksami sooritas vaid 489 ehk 30%.
Linnalegend või reaalsus?
Toetusgrupi liikmed tõid välja mitu probleemi ja küsimust, millega nad eksamil kokku puutusid. Eriti ärritas neid fakt, et suulises osas tuli mõnel eksaminandil arutleda väga spetsiifilistel teemadel, nagu alpinismivarustus või mee kristalliseerumise etapid. Selle põhjal tehti Haridus- ja Noorteametile ettepanek vältida eksamitel liiga keerukat erialaterminoloogiat.
Ameti vastus tekitas ühtaegu nii optimismi kui ka segadust – kas üks osapool ei räägi kõike või teine liialdab?
Haridusamet kinnitas: „Suulise osa teemade hulka ei kuulu spetsiifilised ja erialased küsimused, välja arvatud C1-taseme eksamil. Eksaminandil on võimalik valida kahe pakutud teema vahel (nt haridus, sisejulgeolek, avalik sektor). Alpinismivarustus, mee kristalliseerumine ja muud sarnased teemad pole olnud ega saa olema ühegi taseme suulise osa teemadeks.“
Eksamiülesannete näidistega saab tutvuda ameti kodulehel. Sealne materjal peaks andma ammendava ülevaate, millised ülesanded ja teemad eksamil võivad ette tulla.
Kas eksameid hindab tehisaru?
Üht tugigrupi liiget huvitas, kas kirjalikku osa hindab tehisintellekt. Ja kui nii on, siis milline on sellisel juhul eksimuste tõenäosus?
Ameti kinnitusel hindavad nii kirjalikku kui ka suulist osa kaks eksamineerijat. Kui nende hinnangud oluliselt erinevad, kontrollib tööd kolmas eksamineerija. Kõik hindajad on vastava erialase ettevalmistusega, läbivad regulaarselt koolitusi ning lähtuvad hindamiskriteeriumitest. See vähendab eksimuste riski miinimumini ning kinnitab, et tehisintellekti kontrollimisel ei kasutata.
Muide, kui eksaminand täidab kirjalikus osas ülesande nõuetest pisut rohkem, ei mõjuta see lõpphinnet negatiivselt.
Tasemeeksamite tulemused näitavad, et eksami eduka sooritamise protsent väheneb taseme tõustes. Näiteks A2-taseme eksami läbis 73% osalejatest, kuid C1-taseme eksami vaid 30%. Peamiseks põhjuseks on keeleoskus ja ettevalmistuse puudujäägid. Aga selge on ka see, et ühiskonnas eksamite kohta levitatakse teatud hirme, mis ei pruugi olla tõde.