Riigikogu korteriühistute toetusrühm arutas sellel nädalal, millised on ühistumajade renoveerimise ja energiasäästlikumateks muutmise võimalused.
Ülevaate toetuste süsteemist ja nende kasutamisest andis Kredexi elamuvaldkonna ja energiasäästu divisjoni juhtaja Mirja Adler. Koosolekust võtsid osa ka korteriühistute esindajad. „Koosolekut ajendas kokku kutsuma komisjonini jõudnud mure ühistuliikmete üha kasvavate soojaarvete pärast. Tõusvate energiahindade vastu saab võidelda ainult energia kokkuhoiuga, mida majade soojapidavateks renoveerimine vaieldamatult tagab,” ütles Riigikogu korteriühistute toetusrühma juht Margus Hanson.
Toetusrühma liikmed said igakülgse ülevaate riigi poolt antavatest toetustest ühistumajade renoveerimiseks. „Euroopa Liidu struktuurfondide toel pakutava renoveerimislaenu intressitoetus on osutunud populaarseks ja ca 300 ühistumaja on selle abiga juba korda saanud või saamas. Kuid see raha saab 2012. aasta esimesel poolaastal otsa. Toetusrühma liikmed toetavad mõtet leida raha meetme jätkamiseks,” lisas Hanson.
Hansoni sõnul on ühistumajade kompleksne energiasäästlikumaks renoveerimine kasvuhoonegaaside kvoodimüügi toel hoogustumas ja loodetavasti kasutatakse 30 miljonit eurot, mis praegu selleks olemas, vähemalt tuhande ühistumaja renoveerimiseks.
„Riigipoolsete toetuste abiga teevad ühistud majadele järjest põhjalikumat remonti. Renoveerimistega saavutatava arvestusliku energiasäästu määr on tõusnud 35 protsendini. Rahalise kokkuhoiu võti selles numbris peitubki. Kõigist ühistute hallatavate majadest 10 000 ühistumajast saab nende toetustega lähiajal energiasäästlikuks teha vaid kümnendiku. Seega on CO2 kvoodirahade ammendumisel hädavajalik leida Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi struktuurivahenditest piisav finantseerimine oma elujõulisust tõestanud toetusmeetmete jätkamiseks. Energiasääst on ka Euroliidu järgmise finantsperspektiivi üheks prioriteediks,” toonitas Hanson.