1. detsembril tähistatakse ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu sõnul on HIV-viiruse kandjaid juba igas soo- ja vanusrühmas, olenemata seksuaalsest orientatsioonist.
„Kuigi viimastel aastatel on haigestumine HIVi Eestis näidanud langustrendi, teeb ärevaks asjaolu, et HIVi nakatumine pole enam ühe ühiskonnagrupi probleem. Viimastel aastatel on nakkus hakanud levima just heteroseksuaalsel teel. Samuti võib välja tuua, et 2000. aastal moodustasid 90% anonüümsetes kabinettides registreeritud haigusjuhtudest süstivad narkomaanid, siis 2010. aastal oli see osakaal 43%. Eelmisel aastal olid kaks uutest nakatunutest vastsündinud. Kokku on Eestis sündinud üle 30 HIV-positiivse lapse,’’ lausus Maripuu.
Maripuu rõhutas, et AIDS on haigusena tänini praktiliselt ravimatu, teisalt aga täiesti välditav. „Seega peame me enam pöörama tähelepanu selle haiguse vastastele sotsiaalsetele meetmetele – teavitusele, haridusele, elulaadi ja keskkonna muutmisele,’’ ütles endine sotsiaalminister.
Parlamendisaadiku sõnul on omaette sotsiaalseks väljakutseks HIVi nakatunud inimeste elukvaliteedi tagamine. „Meie ühiskonnas on laialt levinud stigmatiseerimine, kus haigusekandjasse hakatakse tõrjuvalt suhtuma ning temast eemale hoidma. HIViga elamine on niigi psühholoogiliselt raske, seega ei tohi me lubada neil inimestel tunda end tõrjutuna,’’ ütles Maripuu.
„Viimaste aastate nakatunute arvu vähenemises on oma osa MTÜde tublil tööl, kes on aidanud noori koolitada ja tõsta teadlikkust kogu ühiskonnas. Oluline on jätkata ennetustööd, et uute nakatunute arv viia miinimumi,’’ lausus Maripuu.
Terviseameti andmetel on 25. novembri seisuga sel aastal Eestis diagnoositud 334 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HIV-viirus diagnoositud 8026 inimesel, sealhulgas AIDS 350 inimesel. Eestis registreeriti esimene HIV viirusega nakatanu 1988. aastal, esimene AIDSi haigestumine registreeriti 1992. aastal.