Täna astub riigikogu järjekordse sammu selle poole, et Venemaa ja Valgevene kodanikud ei saaks valida sügisel toimuvatel kohalikel valimistel. Teisele lugemisele jõuab eelnõu, mille esitasid möödunud aasta 7. novembril 61 riigikogu liiget ning mis läbis esimese lugemise juba 20. novembril, kirjutab riigikogu liige, endine justiitsminister Madis Timpson.
Fookus on agressorriikide kodanikel
Kuna teema on tundlik ja puudutab otseselt demokraatia alustalasid, on valimisõiguse küsimust vahepeal arutatud mitmetel tasanditel, et leida suurim ühisosa ja säilitada seaduse juriidiline korrektsus.
Põhiseaduskomisjonis peeti vajalikuks eemaldada eelnõust lause, mis sätestas: „Kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus.“
Juristide hinnangul pole selline volitus juriidiliselt korrektne, sest iga inimese põhiõiguste kaitseala peab olema selgelt nähtav otse põhiseaduses ning selle delegeerimine allapoole võib tekitada segadust ja pretsedendituid olukordi.
Eelnõu fookus on siiski selge ja konkreetne: Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse kaotamine kohalikel valimistel.
Hallide passide küsimus võib laheneda iseenesest
Aruteludes käisid läbi teisedki murekohad, muuhulgas näiteks kodakondsuseta isikute ehk nn hallipassimeeste staatus. Selles küsimuses otsustasime jääda kindlaks algsele eesmärgile – teeme seda selleks, et agressorriikide kodanikel poleks võimalust Eestis kohalikke poliitilisi protsesse mõjutada.
Kodakondsuseta isikute valimisõigus on siiski teema, mis pikas perspektiivis võib laheneda ka iseenesest.
Eestis elab umbes 62 000 kodakondsuseta isikut ning Balti Uuringute Instituudi värske uuringu kohaselt soovib 65% neist Eesti kodakondsust saada lähiaastatel. Kusjuures enam kui pooled neist näevad seda võimalusena järgneva viie aasta jooksul.
See näitab, et keskpikk lahendus selles küsimuses seisneb pigem kodakondsuse omandamise protsessi jätkamises kui põhiseaduslikes muudatustes. Ent kindlasti ei tohiks seda teemat silmist lasta.
Isiklikult leian, et parim lahendus olnuks nn päikeseloojangu klausel, kus oleks selgesti sätestatud, et kodakondsuseta inimestel oleks teatud üleminekuaeg oma kodakondsuse dokumendid korda ajada enne järgnevaid kohalikke valimisi. Koalitsioonivalitsuses on aga loomulik, et arvesse võetakse kõigi partnerite soove ning ühisosa otsitakse koos, et alustatu koos ka lõpule viia.
Põhiseaduse muutmine vajab hoolikat tegutsemist ja läbimõeldud otsuseid. Tänaseks on saanud kõik erakonnad oma seisukohti tutvustada, nüüd tuleb leida kompromiss, mis tagab nii Eesti julgeoleku kui ka demokraatia põhimõtete säilimise.
Eesmärk pole poliitiliste punktide kogumine, vaid riiklikult olulise otsuse tegemine. Kui seadus ei jõustu, jääb valijal õigustatult küsimus, miks agressorriikide kodanikud peaksid Eestis valimisõigust edasi omama.
Kui suudame riigikogus keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline, võib ka loota, et tulemus on selge ja õiglane. Minu seisukoht on kindel: Eestis peavad valimisõiguse saama need, kes on lojaalsed meie riigi väärtustele ning kes soovivad siin elada ja osaleda kohalikus elus mitte agressorriikide kodanikena, vaid Eesti kogukonna liikmetena.