Riigikogu kinnitas täna ühehäälselt Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise. Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Lillo ütles muudatust kommenteerides, et okupatsiooniajal oli Paldiski Eestis kinnine linn, erijuhtum, viimane paik, kus okupatsiooniväed lahkusid ja kus seejärel tuli kiiresti kehtestada Eesti riigivõim. Okupatsiooni tagajärgede leevendamine nõuabki seetõttu erikäsitlust seaduse tasemel.
„Keila linna Paldiski linnaosa on likvideeritud Paldiski Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel 20. oktoobril 1996. aastal. Linna staatus on seega reguleeritud seaduse tasemel, linna varade küsimus on aga jäetud seni reguleerimata. Tegemist on lüngaga seaduses, mida pole võimalik ületada muidu, kui samuti seaduse tasemel regulatsiooniga,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
„Keila on tänaseks tasunud ligi miljon eurot laenu, mida eelmisel aastatuhandel võeti selleks, et Paldiskis katlamaja ning muu soojamajandusega seotud taristut parandada. Laenuraha kasutamisest paranes olukord Paldiskis, kohustused aga jäid Keilale. Seda ebaõiglust on peale seaduse muutmist võimalik lahendama hakata,“ selgitas Riigikogu liige.
Seadusesse lisati nüüd Riigikogu poolt paragrahv, mis näeb ette, et riik võib ühekordselt toetada Keila linna võlakohustuste teenindamise eesmärgil. Toetus võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahalise toetusena võib Keilale näiteks anda riigile kuuluvat maad, mille edasi võõrandamise osas Keila linnale piiranguid ei seata.
Toetuse saamiseks on Keila linnal aega taotluse esitamiseks Vabariigi Valitsusele kuni 1. oktoobrini 2013. Valitsus peab Keila linna toetamise ulatuse ja viisi otsuse tegema 60 päeva jooksul. Seega on seadusemuudatusega loodud eeldus, et aastaid väldanud vaidlus ja ülekohus saaks lahendatud veel selle aasta jooksul.