Üleminekut alustatakse aastast 2024. Uuenenud on kogu ülemineku kava. Mitte kunagi varem ei ole olnud eestikeelsele haridusele üleminek nii reaalne kui täna.
Kevadel Keeleameti juhiga kohtudes sain teada, et nende järelevalve põhjal ei oska 2300 haridustöötajat seaduses kehtestatud tasemel riigikeelt. Näiteks Narvas töötas sel ajal 783, Tallinnas 565, Kohtla-Järve linnas 367 ja Sillamäe linnas 326 haridustöötajat, kelle keeletase ei vasta ametile ettenähtud tasemele. See tähendab, et Sillamäe koolide ja lasteaedade õpetajatest veidi vähem kui pooled räägivad eesti keelt nõutud tasemel ehk enam kui pooled ei vasta seaduses sätestatud keelenõuetele.
Kui õpetajad ei oska eesti keelt, siis on põhjendamatu eeldada, et õpilased seda oskaksid. Toon taas näiteks Sillamäe, kus kahe venekeelse põhikooli lõpetajatest tegid eesti keel teise keelena eksami B1 tasemele alla 30 protsendi õpilastest ehk üle 70 protsendi üheksa aastat Eestis koolis käinud lapsed ei suutnud rääkida ja kirjutada riigikeeles elementaarsel tasemel. Kuna eestikeelseid õpetajaid on vähe, toodab meie haridussüsteem võrdsuse asemel ebavõrdsust.
Keeleamet nõustab, teeb järelevalvet, ettekirjutusi, annab õppimiseks aega ja viimaks saab kehtestada ka sunniraha. Siiski on keeleameti juhi sõnul haridustöötajad ühed kõige loiumad keeleõppijad, sest neil puudub motivatsioon. Riigikeelt oskamata on nad saanud rahulikult oma tööd jätkata. See lõppeb nüüd ära.
Üleminek eestikeelsele haridusele on reaalne
Kohtumisel Keeleameti juhiga leppisime kevadel kokku, et seome õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide riigikeele oskuse nõude haridustöötajate kvalifikatsiooninõuetega. Kuna kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetajaga tohib teha lepingu vaid üheks aastaks, tähendab see seda, et riigikeelt mitteoskavad haridustöötajad peavad õppima ära eesti keele või töölt lahkuma.
Kui minu allkirjastatud määruses oli jõustumistähtaeg 2025. aasta, siis uue eestikeelsele haridusele ülemineku ambitsioonikama tähtaja valguses on muudatuse jõustumine tõstetud juba järgmise aasta õppeaastasse. See tähendab, et enne järgmise õppeaasta algust on oodata tuhandeid avalikke konkursse riigikeelt mitteoskavate haridustöötajate ametikohtadele.
Tegutsesin haridus- ja teadusministrina teadlikult ja sihikindlalt eestikeelsele haridusele ülemineku nimel. Laste ja noorte keeleõppeks ei ole haridus- ja teadusministeerium mitte kunagi varem nii palju raha suunanud kui aastal, mil eelarve oli minu juhtida.
Kokku on valdkonnas sel aasal kasutada 16 miljonit eurot. Tänane valitsus on näidanud ka riigieelarve otsuseid tehes, et nad võtavad eestikeelsele haridusele üleminekut tõesti tõsiselt. Valdkond saab juurde 41 miljonit eurot, mille toel hakatakse tuleva aasta õppeaastast Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele nii lasteaias kui ka koolides maksma palka koefitsiendiga vastavalt 1,3 ja 1,5. See tähendab, et üldhariduskoolide õpetajate palk tõuseb Ida-Virumaal suurusjärk kolme tuhande euroni kui õpetatakse eesti keeles. See on märgiline ja loodetavasti ka mõjus otsus. Lisaks rakenduvad lähtetoetused ja üliõpilastele sihtstipendiumid.
Oktoobris peaks jõudma riigikogusse eestikeelsele haridusele ülemineku seadusemuudatuste pakett, mis ütleb, et aastaks 2030 peavad olema kõik Eestimaa koolid eestikeelsed. Üleminekut alustatakse aastast 2024. Seadusemuudatuste kõrval on ministeerium uuendanud ka eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava. Tõesti, mitte kunagi varem ei ole olnud eestikeelsele haridusele üleminek nii reaalne kui täna. Teeme selle nüüd ära.