Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna ütles täna parlamendis noorte vaimse tervise üle toimunud riiklikult tähtsa küsimuse arutelul, et kõige efektiivsem viis toetada laste ja noorte vaimset tervist, on toetada lapsevanemate ning haridus- ja noorsootöötajate vaimset tervist.
„Kui täiskasvanud on stressis ja tunnevad end halvasti, on suurema tõenäosusega stressis ka lapsed,“ märkis Kersna.
Ta viitas oma kõnes uuringutele, mille kohaselt säästab 1500 eurot lapsevanema depressiooni ennetusse riigile kokkuvõttes 50 tuhat eurot. Samuti tõi ta välja, et üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot ning vanemlusprogrammi investeeritud euro lausa 14. „Riigi seisukohalt on neisse valdkondadesse raha suunamine ilmselgelt kasulik investeering,“ tõdes Kersna.
Haridustöötajate vaimsest tervisest kõneledes meenutas Kersna hiljuti Riigikogus toimunud arutelu teemal „Koolis ja õnnelik – kuidas on see võimalik?“. „Sõnastasime sellel arutelul koos vaimse tervise ja haridusvaldkonna ekspertidega mitu mõtet, kuidas hoida õpetaja heaolu. Alustades sellest, et vaimse tervise esmaabi koolitus peaks olema tagatud kõigile, kes laste ja noortega tegelevad, kuni selleni, et klassiruumi on vaja õpetaja kõrvale õpetaja-abisid, kes saavad võtta õpetajalt koormust vähemaks,“ rääkis Kersna.
Endise haridusministri sõnul on nii õpilaste kui õpetajate vaimse tervise seisukohalt oluline roll koolis valitseval õhkkonnal. “Kas meie koolides on kriitika või tunnustamise õhkkond, konkurents või koostöö, kontroll või autonoomia? Neist vastustest sõltub kui hästi meie lapsed end koolikeskkonnas tunnevad. Ja sellest kui hästi nad end tunnevad, sõltub, kui hästi nad päriselt õpivad,“ võttis Kersna kokku.