Kohalikel valimistel Võru linnas kandideeriv riigikogu liige Liina Kersna pakub välja, et igas maakonnas võiks toimida vähemalt üks põhikool nn kogupäevakoolina.
Kersna sõnul on nn kogupäevakoolis ainetunnid vaheldumisi liikumise, iseseisva õppimise ja huviharidusega – õppetöö on vaheldusrikkalt integreeritud liikumistrennide ja huviharidusega, mis säästab nii lapse kui ka lapsevanemate aega ja muudab õppetöö mitmekesisemaks.
„Saksamaal on pooled koolidest kogupäevakoolid ning need on andnud häid tulemusi. Uurimistulemused näitavad, et paraneb õpilaste sotsiaalne käitumine, hinded ja väheneb klassikursust kordama jääjate arvukus,“ ütles Kersna, kelle kinnitusel on Saksamaal nn kogupäevakoolid tõusev trend.
Praegu on Saksamaa koolidest kogupäevakoolid 55,9% koolidest, näiteks Hamburgis on see protsent lausa 67,3.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige märkis, et kõige paremaid tulemusi saavutatakse kogupäevakoolidega just algkoolides, aga ka põhikoolis.
„Kui tavaliselt on laps 5-7 tundi klassipingis ning alles pärast seda läheb trenni või huviharidusse, siis kogupäevakoolis on ainetunnid, liikumine ja huviharidus vaheldusrikkalt ühendatud,“ selgitas Kersna ning lisas, et kogupäevakooli süsteem säästab lapse ja lapsevanemate aega, sest lapsi ei pea transportima ühest huviringist teise.
„Ühe eelisena on välja toodud ka seda, et koju jõudes on perel koosolemise aeg, sest lapsel on kodutööd juba koolis tehtud. Kindlasti eeldab kogupäevakooli süsteem koostööd huvikoolidega,” märkis Kersna.
„Muuseas, Saksamaal töötati see süsteem välja pärast 2000. aasta nn „PISA šokki“. Tänaseks on Saksamaa tulemused ka PISAs paranenud,“ lisas Kersna.
Saksamaal on kogupäevakool defineeritud kui kool, kus pakutakse õpilastele vähemalt kolmel päeval nädalas kogu päevaks tegevusi kooli järelevalvel ja vastutusel ning tegevused on kontseptuaalses seoses õppeainetega.