Täna Riigikogus vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsemat gümnaasiumiharidust.
”Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle Riigikogu koosseisu ajal,” toonitas Lauri Luik oma sõnavõtus. ”Uus seadus tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seaduses on sätestatud mitmed olulised valdkonnad õppetegevuse ja koolitöö paremaks korraldamiseks, seda nii õpetaja, koolijuhi kui ka õpilase ning lapsevanema seisukohalt.”
Luige sõnul on seaduses defineeritud õppekava alusväärtused, kus on selgelt välja toodud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded ning õppe korraldamise põhimõtted. ”Selgelt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. ”Gümnaasiumi õppekavas on senisest enam valikuvabadust edasiseks suunavalikuks läbi mitmete valikainete. Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele läbi osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamise ning väljalangevuse vähendamisele läbi paindlikumate õpivõimaluste,” lisas Luik.
”Erakoolidega arveldamine hakkab toimuma munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumiastmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus.”
Luik lisab, et kuigi PGS-i vastuvõtmisega on ära tehtud suur töö, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama haridussüsteemi reformimist. ”Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.”