Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul tuleb nõustuda Riigikontrolli auditiga, et haridus- ja teadusministeerium pole kõige edukamalt suutnud kasutada tulemusnäitajaid kõrgkoolide rahastamisel, kuid samas on ministeerium ja valitsuskoalitsioon viimastel aastatel astunud olulisi samme, et olukorda parandada.
„Sellest lähtuvalt seadustasime kevadel ka kõrgharidusreformi kava, mis rakendub järgmisest aastast, alles seejärel saame oodata tulemusi paremuse suunas. Kevadel vastu võetud kõrgharidusreform sätestab, et riiklikult koolitustellimuselt minnakse üle tulemuslepingutele, mis on tänase süsteemiga võrreldes põhimõtteline erinevus ning mille eesmärk on tagada ülikoolide senisest parem tulemuslikkus,’’ lausus Luik.
Lauri Luik rõhutab, et lepingus saavad fikseeritud mitmed näitajad, mille täitmist on suhteliselt lihtne kontrollida. Kui kokkulepitud tulemust ei saavutata, siis saab riik seda järgmise lepinguperioodi rahastamisel ka arvesse võtta. „Just selline rahastamissüsteem võimaldab senisest efektiivsemat ja kiiremat riigipoolset reageerimist ning vajadusel ka võimalust ülikoolidelt rohkem nõuda. Samas jätab uus regulatsioon ülikoolidele piisavalt ruumi paindlikkuseks,’’ ütles parlamendisaadik.
„Kõrgharidusreformi tuleb ellu viia tihedas koostöös õppeasutustega, nii nagu tegime reformi ette valmistades. Väga oluline on ka edaspidi ülikoole aktiivselt kaasata ning usaldada. Positiivseid muutusi nõudes ei saa aga ajast ette rutata, kuna seadus pole veel rakendunud,’’ lisas Luik.