Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et kvaliteedireform kõrghariduses on kindlasti vajalik, kuid selleks, et kvaliteedi tõus tagada, tuleks reform rakendada 2013. õppeaastast. See annaks nii ülikoolidele kui ka avalikkusele piisavalt aega end muutustega kurssi viia ning kohaneda.
Täna Riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel rõhutas kultuurikomisjoni liige Lauri Luik, et kõrgharidusreformi peamisteks eesmärkideks on kvaliteetne ja hästi kättesaadav haridus kõigile võimekatele noortele, kes peale kooli lõpetamist saaksid omandatud teadmisi tulemuslikult rakendada tööturul.
„Kõrghariduse kvaliteeti aitavad tagada viis olulist tegurit – efektiivne rahastamine, kaasaegne taristu, maailmatasemel õppejõud, motiveeritud üliõpilased ja koostöö erasektoriga,’’ lausus Luik.
„Tulemuslepingute rakendamine tagab rahaliste vahendite otstarbekama kasutamise. Kindlasti ei tohiks erakapitali kaasamist piirata ning tudengitel peab säilima võimalus oma hariduse eest soovi korral ka ise maksta. Täiendavad vahendid võimaldavad palgata maailmatasemel õppejõude, mis on kvaliteedi tõstmise üks aluseid,“ rääkis Luik.
Hariduse kvaliteeti aitab tõsta ka Reformierakonna ettepanek alandada nõutava õppe semestripõhist mahtu ning lisada sellele kvaliteeti tõstev keskmise hinde kriteerium.
Samuti peab Luik oluliseks, et juriidilistel isikutel oleks võimalus rahastada vastavaid õppekavasid, kuhu toimub samuti lävendipõhine vastuvõtt. „ See tähendab, et ettevõtted saaksid rahastada õppekavasid, mille osas nähakse oma ettevõttele tulevikus vajalikke töökäsi.’’
Täna on Eestis ligikaudu 70 000 üliõpilast, kuid see arv väheneb. Võrreldes 2010. aastaga väheneb 2017. aastaks gümnaasiumiikka jõudvate noorte arv 34%. Seega on kvaliteedireform kõrghariduses äärmiselt vajalik.